Kolmandas kvartalis oli töötuse määr 3,9%, tööjõus osalemise määr 71,9% ja tööhõive määr 69%. Hinnanguliselt oli hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes on töötuse määr langenud 1,3 protsendipunkti. Tööjõus osalemise ja tööhõive määr on jäänud üsna samale tasemele.
Eri vanuserühmades ei ole suuri muutusi toimunud, hõive on pisut suurenenud ja töötus vähenenud. Ootuspäraselt olid kõige rohkem tööga hõivatud 25–49-aastased inimesed (84,3%) ja endiselt suur on tööhõive 50–74-aastaste hulgas (60,1%). Täistööajaga töötas kolmandas kvartalis hinnanguliselt 598 300 isikut ja osaajaga 78 900. Vähenenud on vaeghõivatute arv: hinnanguliselt oli 5200 neid isikuid, kes ei tööta täisajaga, soovivad rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.
Töötuid oli hinnanguliselt 27 700, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 9100 võrra vähem. Eestlaste töötuse määr oli 3,4% ja mitte-eestlastel 5,1%. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on töötus mõlemas rühmas vähenenud. Pikaajalisi töötuid oli 2019. aasta kolmandas kvartalis 4300, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on nende arv vähenenud. Pikaajalised töötud on need, kes on olnud töötud 12 kuud või kauem, ühtlasi peetakse neid suurima vaesusriskiga töötuteks.
Mitteaktiivseid oli kolmandas kvartalis 276 000. See arv on eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (79 500), haigus või vigastus (67 800) ja õpingud (63 200). Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nende inimeste arv, kes olid mitteaktiivsed haiguse või vigastuse tõttu või hoolitsesid pereliikmete või laste eest.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
