Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,4%, tööhõive määr 69,1% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Eelmise kvartaliga võrreldes oli töötuid 1500 võrra vähem.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta.
Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15–24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25–64-aastaste naiste hulgas suurenes töötute arv 2700 inimese võrra. Samas eas meeste hulgas oli töötuid 1600 inimese võrra vähem,“ sõnas analüütik.
Suvine tööjõu tipp jäi teise kvartalisse
Aastases võrdluses kasvas töötuse määr üsna ühtlaselt kõigis vanuserühmades. 15–74-aastaste töötuse määr oli 7,4% ehk 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Analüütik selgitas, et tavapäraselt kasvab suvekuudel inimeste, eriti noore huvi töötamise vastu ning sellega seoses suureneb tööjõus osalemise määr ehk nende inimeste osatähtsus kõigist tööealistest, kes kas töötavad või tahaksid töötada ja otsivad tööd.
„Tänavu jäi suvine tööjõu tipp teise kvartalisse ning kolmandas kvartalis oli tööjõud juba väikesearvulisem. Seega vähenes kolmandas kvartalis lisaks töötute arvule ka hõivatute arv,“ ütles Vassiljeva.
Hõivatute arv vähenes võrreldes teise kvartaliga 6500 võrra
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli nüüd hõivatuid 6300 võrra rohkem. Kvartaalne vähenemine 6500 võrra tuli aga peamiselt naiste arvelt – 5800 naist töötas kolmandas kvartalis vähem kui teises kvartalis. Mehi töötas samal perioodil 700 võrra vähem.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga suurenes hõivatute arv nii põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi kui ka tööstuse-ehituse sektoris, kuid vähenes pisut teenuste sektoris. Tänavu teise kvartaliga võrredes suurenes hõivatute arv üksnes tööstuses ja ehituses. Teenuste sektoris töötas kolmandas kvartalis 16 100 inimest vähem kui teises kvartalis.
Tööhõive määr püsis aastases võrdluses sama
Piirkondade võrdluses suurenes Tallinnas tänavu kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes meeste seas hõivatute arv 9500 võrra, naise seas vähenes hõivatute arv 8600 võrra.
„Ülejäänud Harjumaal oli vastupidi, hõivatud mehi oli 4700 võrra vähem ja naisi 2500 võrra rohkem kui teises kvartalis. Ka Kesk- ja Kirde-Eestis suurenes naiste hõive, samas kui meeste oma vähenes. Lõuna-Eestis vähenes kvartaliga nii hõivatud meeste kui ka naiste arv,“ selgitas analüütik.
Aastane hõive suurenemine 6300 inimese võrra tuli naiste ja peamiselt Põhja-Eesti arvelt – hõivatud naisi oli tänavu kolmandas kvartalis 6400 võrra rohkem kui mullu, samas kui mehi oli 100 võrra vähem. Harjumaal oli hõivatute arv 7100 võrra suurem ja Ida-Virumaal 2000 võrra suurem kui mullu. Teistes piirkondades hõivatute arv aastaga vähenes.
Tööhõive määr oli kolmandas kvartalis 69,1%, mis on täpselt sama kui aasta varem. Kvartaliga vähenes tööhõive määr 0,6 protsendipunkti võrra. Piirkonniti on endiselt kõrgeim tööhõive määr Põhja-Eestis ja madalaim Kirde-Eestis.
Ühes töötute ja hõivatute arvu vähenemisega suurenes kolmandas kvartalis väljaspool tööjõudu olevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. Neid oli tänavu kolmandas kvartalis 7900 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 1700 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõus osalemise määr 74,6% oli 0,8 protsendipunkti võrra väiksem kui teises kvartalis, kuid 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.
