Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.
Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 11 000-ni, suurenes 2017. aasta III kvartalis vabade ametikohtade arv 15%.
Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta III kvartalis veidi suurem kui II kvartalis, kui neid oli 12 000. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6%.
Ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) on endiselt kõige suurem osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohtadel. Need tegevusalad on ka suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem. Ametikohtade koguarv oli III kvartalis üle 558 000. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,7% ja käesoleva aasta II kvartaliga võrreldes vähenes 0,5%.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta III kvartalis 2,3%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,3 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta III kvartalis.
Vabade ametikohtade määr oli III kvartalis kõrgeim hariduses (3,2%), majutuses ja toitlustuses (3,1%) ning info ja side tegevusalal (3,0%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (0,7%), kinnisvaraalases tegevuses (0,8%) ja mäetööstuses (0,9%).
Avalikus sektoris vabade ametikohtade arv III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvas, kuid suurem osa (71%) vabadest ametikohtadest asub erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta III kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,9%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,8%). Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1,9%) ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,3%).
Enamik vabadest ametikohtadest asusid nagu varemgi Harjumaal (64%), sh Tallinnas (49%), millele järgnevad Tartu- (10%) ja Ida-Virumaa (5%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Põlva, Lääne ja Jõgeva maakonnas.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta II kvartalis ligi 94 500, mis eelmise kvartaliga võrreldes on 20% suurem ning 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 1% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enim muudes teenindavates tegevustes (28%), majutuses ja toitlustuses (20%) ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (20%). Kõige enam suurenes tööjõu käive mäetööstuses (32%) ja töötlevas tööstuses (13%). Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli 2017. aasta II kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.
Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga vabad ametikohad, s.o vast loodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.
