Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli 2022. aasta neljandas kvartalis vabu ametikohti küll rohkem kui aasta varem, kuid kasv on pidurdunud. „Kui kolmandas kvartalis oli vabu ametikohti 15% enam kui 2021. aastal samal ajal, siis neljandas kvartalis jäi kasv tagasihoidliku 1,7% juurde,“ ütles ta.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 2022. aasta neljandas kvartalis 630 825, enim oli töökohti töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusaladel. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1897), hariduse (1599) ning avaliku halduse ja riigikaitse (1493) tegevusaladel.
Kõikidest vabadest ametikohtadest 38% oli avalikus sektoris. „Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avaliku halduse ja riigikaitse ning finants- ja kindlustustegevuste tegevusaladel ja madalaim põllumajanduse ning veonduse ja laonduse tegevusaladel,“ sõnas analüütik.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (81,7%), sealhulgas Tallinnas (74,1%), järgnesid Tartu (4,9%) ja Ida-Viru maakond (3,4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Viljandi maakonnas ning madalaim Hiiu- ja Valgamaal.
Neljandas kvartalis võeti tööle 40 272 ja töölt lahkus 46 280 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2021. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 4%. „Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuste tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 6734 töötajat, mis moodustas 15% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
