Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.
Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhi Liina Osila sõnul hindab enamik Eesti inimestest rahvaloendust Eestile vajalikuks ning valdav osa on kursis, et loendus toimub peamiselt registripõhiselt. „Registrite kasutamine tähendab, et inimesed ei pea kulutama oma väärtuslikku aega nendele küsimustele vastamiseks, mille kohta saab statistikaamet vastused riiklikest andmekogudest,“ ütles Osila.
Registrites on olemas näiteks info selle kohta, millises linnas või vallas inimene elab, mitu tuba on iga tema leibkonnaliikme kohta, milline on tema haridustase ja kui palju on tal lapsi. „Seda kõike pole tarvis üle küsida. Küll aga on tähtis, et lisaks riigile hoiaksid inimesed ise võtmetähtsusega registrites nagu rahvastikuregister ja ehitisregister oma andmed õigena. Kui info emakeele või rahvuse kohta muutub elu jooksul vähe, siis elukohti vahetatakse ikka ning need andmed saab rahvastikuregistris korrektseks märkida iga inimene ise,“ lisas Osila.
Riik saab rahvastikuregistris oleva info põhjal analüüsida, kuhu vajavad inimesed uusi teid tööle sõitmiseks, kuhu lapsed võiksid lasteaeda ja kooli minna ning kus elab rohkem eakaid inimesi ehk vajadus sotsiaalteenuste järele on kõrgem. Kui rahvastikuregistris on andmed valed, kipuvad teenused olema seal, kus pole inimesi ja vastupidi.
Osila sõnul on positiivne, et üheksa inimest kümnest on valmis rahvaloendusel aktiivselt osalema ja selle käigus ka registriandmeid uuendama. „Kaugeltki mitte kõigis riiklikes andmekogudes ei saa kohe midagi muutma hakata, aga näiteks rahvastikuregistrisse ja ehitisregistrisse võiks kasvõi täna sisse logida ning üle vaadata, kas sealne info nii enda, pereliikmete kui ka kodu kohta on ajakohane,“ täpsustas rahvaloenduse projektijuht.
Eesti elanikkonna kvantitatiivse küsitlusuuringu korraldas 2020. aasta novembris statistikaameti tellimusel Kantar Emor. Uuringu sihtrühma moodustasid 15-aastased ning vanemad Eesti Vabariigi alalised elanikud, keda küsitleti veebi- ja telefoniintervjuudes.
