Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 225 000 turisti, mis on 1% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv aga kasvas.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas veebruaris Eesti majutusettevõtteid üle 107 000 välisturisti ja ligi 118 000 siseturisti. „Eelmise aasta veebruariga võrreldes oli välisturiste 4% rohkem, aga siiski veel 11% vähem kui vahetult enne kriisi 2020. aasta veebruaris. Siseturistide arv jäi 1% võrra alla mulluse veebruari kõigi aegade rekordile,“ selgitas Laurmaa.
Turiste saabus veebruaris majutusettevõtetesse enim Soomest (üle 49 000) ning Lätist (üle 17 000 inimese). Aastases võrdluses peatus majutusettevõtetes Soome turiste 2% ja Läti turiste 27% enam. Rohkem turiste saabus veel Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. Paljude riikide turistide arv jäi aga mullusest veebruarist väiksemaks. Välisturistidest 78% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (9%), Tartu (6%) ja Valga (2%) maakonnad. Kokku veetsid nad Eestis üle 211 000 öö.
Siseturistidest 69% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21% töö. Kõige rohkem siseturiste peatus Harjumaal (33%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (12%) ja Ida-Virumaa (11%). Kokku veetsid nad majutusettevõtetes ligi 198 000 ööd.
Veebruaris pakkusid külastajatele teenust 903 majutuskohta. Turistide kasutuses oli ligi 21 000 tuba ja 47 000 voodikohta, täidetud oli 40% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 43 eurot, mis oli 2023. aasta veebruari hinnast 1 euro võrra ning kriisieelse 2020. aasta veebruari hinnast 9 euro võrra kallim. Lääne-Virumaal maksis ööpäev keskmiselt 51 eurot, Tartumaal 47 eurot, Harjumaal 45 eurot, Ida-Virumaal 43 eurot ning Pärnu- ja Valgamaal 37 eurot.
Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
