Eesti kinnisvara- ja eluasemelaenude turg hakkas rahunema 2022. aasta viimases kvartalis, mõjuteguriteks üldine hinnatõusust põhjustatud ärevus tuleviku suhtes ning inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil kasvav euribor. Ka käesoleva aasta alguses oli laenuturu langus ootuspärane ning kolmanda kvartali seisuga saame öelda, et see langus on olnud -21%.
2023. aasta jääb meelde kui aasta, mil euribor tõusis 4 protsendini, sundides paljusid tegema oma pere eelarves muudatusi. On olnud raske aeg, kuid aasta lõpp on toonud lootust, et järgmisel aastal läheb kergemaks.
Keskmine eluasemelaen
Keskmine eluasemelaenu summa kasvas Swedbanki statistika põhjal aastaga 12 000 eurot ja jõudis 125 000 euroni. On igati mõistetav, et kui piirkonniti on kinnisvara hind erinev, siis on see korrelatsioonis ka laenusummadega. Kõige kallim on kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal ning seal on laenusumma keskmiselt 147 000 eurot. Aastaga on see summa seejuures kasvanud 13 000 euro võrra. Järgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 121 000 eurot. Seal on summa aastaga kasvanud 10 000 eurot. Kolmandale kohale on tõusnud varem neljandal kohal olnud Raplamaa 95 000 euroga (laenusumma kasv 7000 eurot) ning neljandaks jäi Pärnumaa 92 000 euroga. Pärnumaal on keskmine laenusumma seejuures kahanenud 1000 euro võrra.
Üle-eestiliselt on kõikides maakondades keskmised laenusummad nüüd üle 50 000 euro. Ida-Virumaa laenusumma tõusis protsentuaalselt kõige enam, 35%. Keskmine laenusumma on seal kasvanud 4000 euro võrra 52 000 euroni, samas on Ida-Virumaa keskmine laenusumma maakondade lõikes madalaim. Valgamaal tõus keskmine laenusumma 32% ehk 13 000 euro võrra, olles 61 000 eurot.
Regioonide võrdluses on suurima ehk Tallinna ja Harjumaa ning väikseima ehk Ida-Virumaa keskmise laenusumma vahe 95 000 eurot.
2023. aasta märtsist kuni aasta lõpuni kestev energiatõhusate varade kampaania tulemusena on huvitav teha sissevaade ka A-energiaklassiga varadele. Piirkonda arvestamata on A-klassi varade soetamiseks võetav laen keskmiselt korteri puhul 168 000 eurot ja maja puhul 213 000 eurot.
Keskmiselt võetakse laen uus laen 25,1 aastaks. Eelmisel aastal võeti laen keskmiselt 23,4 aastaks. Kuna keskmine laenusumma on kasvanud, siis on ootuspärane ka keskmise laenuperioodi pikenemine.
Keskmine laenuvõtja
Keskmine kodulaenu võtja on aktiivses tööeas inimene. Üldistades saab öelda, et kuni 40-aastased laenuvõtjad moodustavad 72% kõikidest laenuvõtjatest, nende osakaal on seejuures tõusnud 7 protsendipunkti, olles varem 65%. Keskmine laenuvõtja on 36-aastane ja see vanus on veidi alla tulnud, aasta tagasi oli keskmine laenuvõtja 37-aastane. Vanuse järgi jagades moodustavad suurima grupi ehk 26% kodulaenuvõtjatest 31- kuni 35-aastased inimesed. Siin vanusegrupis on ühtlasi toimunud ka kõige kiirem tõus, 3 protsendipunkti. Eraldi mainimist väärib seejuures, et selles vanusegrupis võetakse ka kõige suuremad laenud, keskmiselt 146 000 eurot. Üle 40-aastaste vanusegrupis on laenuvõtjate osakaal on langenud 35 protsendilt 28 protsendile. Selline langus on mõnevõrra üllatav, kuid samas on just selles vanuseklassis olnud viimastel aastatel järjepidev tõus, eriti koroonaperioodil. Siis soetasid 40+ vanusegrupi laenuvõtjad teist kodu või suvekodu. Laenuvõtjate vanusegrupis kuni 25-aastased on toimunud 3-protsendiline tõus ja nemad moodustavad nüüd 9% kõikidest laenuvõtjatest.
Enim laenusid võetakse Tallinnas ja Harjumaal ning siin on osakaal seejuures tõusnud 59 protsendilt 61 protsendini. Väga pikka aega oli Tallinna ja Harjumaa osakaal suurusjärgus 63-64 protsenti, vähenema hakkas see koroonaperioodil. Nüüd saab tõdeda, et Tallinna ja Harjumaa laenuvõtjate arv on taas tõusuteel ja lähenemas oma tavapärasele tasemele. Sealjuures on põnev, et nii Tartumaal kui ka Pärnumaal on laenuvõtjate osakaal langenud vastavalt 16 protsendilt 15-le ja 6 protsendilt 5-le ning ümberjaotumine on toimunud teiste maakondade vahel.
54% laenuvõtjatest on netosissetulek kuni 2000 eurot ning üle 3000 eurost sissetulekut teenib 18% laenuvõtjatest. 58% laenuperede netosissetulek on kuni 3000 eurot. 42% laenuperedest teenib vähemalt 3000 eurot ja neist juba ligi pool on majaostjad.
Sissetulekute juures tuleb siiski rõhutada, et 43% laenuvõtjatest võtavad laenu koos, seega liidetakse nende sissetulek laenu teenindamiseks kokku. Korteriostjatest võtab laenu üksi kolmveerand ning majaostjatest kolmandik.
Omafinantseering
50% laenuvõtjatest kasutab omafinantseeringuks kuni 30 000 eurot. Keskmine omafinantseering on 43 000 eurot, aastases võrdluses on see tõusnud 6000 eurot. Omafinantseeringu mediaan on 30 000 eurot ning tõusnud seega 4000 eurot. Sealjuures KredExi käendusega laenudel, kus omafinantseeringu nõue on minimaalselt 10%, kasutatakse keskmiselt 17 000 eurot ( kasv 1500 eurot). Ligikaudu viiendik laenuvõtjaid on kasutanud omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.
29% laenuvõtjatest panustab omafinantseeringuks 15–25% tehingu hinnast ning 35% laenuvõtjatest vähemalt 25%.
Mida osteti?
Swedbanki väljastatud laenude toel osteti 68% juhtudel korter ja 32% juhtudel maja (sh paaris- või ridamaja).
2023. aastal kasvas laenuga soetatud uute varade osakaal nii korterite kui ka majade puhul. Uute korterite osakaal tõusis eelneva aastaga võrreldes 3 protsendipunkti, jõudes 23 protsendini ja uute majade osakaal tõusis 5%, jõudes 41 protsendini. Kasv tuli peamiselt nende varade arvelt, mis on ehitatud enne 2000. aastat.
Nagu praegusele ajale omane, hindab ostja vara energiatõhusust, oma osa on suurepärasel kampaaniapakkumisel Kui uute korterite osakaal tõusis 23 %-ni, siis nendest 60% on A energiamärgisega ning uute majade osakaal tõusis 41%-ni ning nendest 63% on A energiamärgisega. Seejuures on A energiamärgisega korterite osakaal kasvanud 22% ja majade osakaal 17%.
Kuna uute korterite osakaal tõusis, vähenes enne 2000. aastat ehitatud või põhjalikult renoveeritud varade osakaal 4 protsendipunkti, langedes 63 protsendilt 59 protsendini. Majade ost, mis on ehitatud või renoveeritud põhjalikult enne 2000. aastat, langes 42 protsendilt 38 protsendile.
Euriborist
2023. aasta oktoobris nägime loodetavasti ära euribori tipu tasemel 4,1%. Kui võrrelda 2022. aasta juunit, mil euribor tõusma hakkas ning käesoleva aasta oktoobrit ehk euribori tipptaseme aega, suurenesid 70 protsendil laenuvõtjatest kuumaksed kuni 100 eurot, 21 protsendil 100-250 eurot ning 8 protsendil üle 250 euro.
Praeguste prognooside järgi hakkab euribor langema 2024. aasta aprillist ning liikuma 3% suunas.
Kas laenutingimused on muutunud, taotlemine lihtne?
Swedbank lähtub laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on laenuvõtja jätkusuutlik sissetulek ning see, et võetav laen on pikaajaliselt jõukohane. Meie analüüsime läbi, kas laenuvõtja on võimeline laenumakseteks ka keskmiselt 8-protsendilise intressiga. Laenuvõtjad aga hindavad võetavat laenusummat just enda kulutamisharjumuste järgi.
Vaatame laenu taotlemiseks üle vajalikud minimaalsed sissetulekud ja need on veidi tõusnud. Ühe taotleja (kuni ühe ülalpeetavaga) puhul on vajalik netosissetulek minimaalselt 900 eurot ning kahe taotleja või ühe taotleja ning kahe ja enama ülalpeetavaga on nõutav netosissetulek minimaalselt 1300 eurot.
2023. aasta märtsist kuni aasta lõpuni pakkusime A-energiamärgisega vara soetamisel ning kodu energiatõhusamaks renoveerimiseks laene intressimarginaali 0 protsendi kuni kaheks aastaks pärast laenu väljastamist.
Laenu taotlemine on tehniliselt lihtsam kui kunagi varem: taotluse saab teha internetipangas, nõustamine toimub telefoni või video teel, laenulepingu allkirjastamine toimub internetipangas ning notariaalse lepingu sõlmimine kaugtõestamise teel. Kõige olulisemaks jääb sobiva kinnisvara leidmine ning ühtlasi võib just see olla kõige keerukam.
Uued kodud 2023. aastal
2023. aastal tegi täitus 6100 inimese unistus oma kodust või kinnisvarast Swedbanki kodulaenu või kodu väikelaenu toel. Soovime kõigile koduomanikele edu ja kordaminekuid uuel aastal!
