Annelinna 9-kordsete majade pilootala elanike küsitlusest selgus, et renoveeritud kortermajad Annelinnas on pannud kohalikke mõtlema ka enda maja kordategemise peale. Ligi 60 protsenti küsitlusele vastanutest soovib oma maja terviklikku renoveerimist.
Küsitlust viis läbi Tartu linn koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, et uurida Annelinna elanike suhtumist oma elukeskkonda, kortermajasse, naabruskonna avalikku ruumi ning maja renoveerimisse.
Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et kortermajade renoveerimine on üks Tartu energia- ja kliimakava peamistest tegevustest, kuid paraku on vaid üksikud Tartus paiknevad 9-korruselised elamud tänaseks renoveeritud. “Küsitluse tulemused viitavad elanike soovile elada renoveeritud majas, kuid tegelikkuses on korteriühistutes renoveerimisotsuseni jõudmine väga keeruline. Soovime koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspertidega olla korteriühistutele toeks ja anda Tartu suurima elanike arvuga kortermajade renoveerimisele hoogu juurde. Tervikliku renoveerimise tulemusena on võimalik oluliselt parandada hoonete sisekliimat ning vähendada energiatarbimist rohkem kui poole võrra,” selgitas Tamm.
Küsitlusest selgus, et ligi 60 protsenti elanikest soovivad või pigem soovivad oma maja terviklikku renoveerimist, aga neljandik elanikest ei ole valmis selle eest täiendavalt maksma. Kõige rohkem soovitakse ventilatsioonisüsteemi uuendamist (70 protsenti peavad seda väga või pigem oluliseks), energiasäästlikke valgusteid (64 protsenti), torustiku ja radiaatorite väljavahetamist (63 protsenti), maja soojustamist (60 protsenti), maja ümbruse korrastamist (60 protsenti) ning korterisse nutikaid arvesteid ja juhtpaneele (57 protsenti).
Paljude vastanute jaoks tekitavad rahulolematust elukoha praegused küttearved, millega pole üldse rahul 28 protsenti vastanutest ning 35 protsenti on kahtleval seisukohal.
Üldjoontes on elanikud oma korteritega rahul: suvel on küll liiga kuum, aga korteri suuruse, ruumiplaneeringu ja üldise seisukorraga ollakse pigem või väga rahul. Enim rahulolematust on rõdude seisukorraga ja maja välimusega ning rohkem kui pooled vastajatest pole rahul keldri seisukorraga.
Enamikule vastanutest meeldib Annelinnas elada, enim ollakse rahul kortermaja asukoha ja lähiümbrusega, poodide ja teenuste mitmekesisusega, ühistranspordiühendustega, mängu- ja spordiväljakute ning välijõusaalidega ja kõnniteedega. Enim rahulolematust on väljendatud parkimisvõimalustega.
Annelinna 9-kordsete majade piirkonna küsitlusele vastas 507 inimest, kellest 67 protsenti räägivad emakeelena eesti ja 30 protsenti vene keelt. Küsitlust viidi läbi eelmise aasta lõpus.
Küsitlus valmistab ette Euroopa Komisjoni poolt rahastatava oPEN Lab projekti Annelinn+ tegevusi, milleks on koostöös korteriühistutega kolme Annelinna 9-korruselise elamu renoveerimine liginullenergia hooneks ning kaasaegse elukeskkonna kujundamine hoonete ümber.
Toetusele saavad ühistud hakata kandideerima kevadel ning tänavu selguvad projektiga liituvad kolm kortermaja. Projekteerimis- ja ehitustööd toimuvad aastatel 2023–2025, projekt lõpeb 2026. aastal. Euroopa Komisjoni rahastus kolme hoone renoveerimiseks ja hoonete ümbruse elukeskkonna parandamiseks on kaks miljonit eurot, Tartu linn investeerib täiendavad 150 000 eurot, et tõsta hooneid ümbritseva avaliku ruumi kvaliteeti.
Tartu linna partneriteks on projektis Balti Uuringute Instituut, Tartu Regiooni Energia Agentuur, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Gren Tartu ja Eesti Energia.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni programmi Horizon 2020 Green Deal meetme leppest nr 101037080. Projektis osalevad veel Pamplona linn Hispaanias ja Genki linn Belgias.
Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda: www.tartu.ee/et/annelinnpluss
