Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma võtab kokku 2020. aasta kodulaenude trendid Swedbanki andmete põhjal:
Kinnisvara ja eluasemelaenuturg on aktiivne
Pärast kevadist koroonaviirusest tulenevat ebakindlust tuli taastumine suhteliselt kiiresti. Talve saabudes ollakse juba teadlikumad ning
asjaajamist alustatakse siis, kui ostusoov on kindel. Samuti kaalutakse laenuvõtmist hoolikalt. Eelmise aastaga võrreldes võeti Eestis eluasemelaenusid rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Swedbankis oli novembri lõpu seisuga eluasemelaenude kasv 8% võrreldes eelmise aastaga.
Keskmine kodulaen
Kodulaenu keskmine summa oli 91 000 eurot, see oli samas suurusjärgus ka eelmisel aastal.
Keskmine laenuperiood laenu võtmisel on lõppeval aastal olnud 22,4 aastat. Eelmisel aastal oli see 22,0, ehk ka siin saab öelda, et suhteliselt sarnane eelmisele aastale.
Keskmine laenuvõtja
64% meie väljastatud kodulaenudest võetakse Tallinnas ja Tallinna läbiümbruses. Teisel kohal on Tartu ja Tartu lähiümbrus 14 protsendiga. Ülejäänud 22% jaguneb kogu ülejäänud Eestile.
Enim laenuvõtjaid, 47%, on vanusegrupis 26–35 ning 17% laenuvõtjatest on 46aastased ja vanemad.
Keskmine laenusumma on võrreldes eelmise aastaga kasvanud enim vanusegrupis 18–25.
Laenuvõtjate arv, kelle sissetulekud üksi ja koos kaastaotlejaga on kuni 1500 eurot kuus, on kahanemas ning üle 1500 sissetulekuga
laenuvõtjate arv on kasvamas. 74% laenuvõtjatest (üksi ja koos kaastaotlejaga) omavad sissetulekut üle 1500 euro kuus. 23% laenuvõtjatest (üksi ja koos kaastaotlejaga) on sissetulekuga üle 3000 euro kuus.
Kahasse võetud laenud
Koos teise laenusaajaga koos võetud laenude osakaal on paar protsenti võrreldes eelmise aastaga langenud ja on lõppeval aastal 43%.
Omafinantseering
Omafinantseeringu keskmine summa 2020. aastal on 34 000 eurot, mis on 2000 euro võrra rohkem, kui eelmisel aastal. Samaaegselt 49% laenudest on omafinantseering kuni 20 000 eurot.
56% laenudest jääb omafinantseeringu osakaal vahemikku 10–25%; ning 23%´l kuni 15%.
Mida ostetakse?
Swedbanki väljastatud laenudest on unistused oma kodust saanud tõeseks järgmiselt: 68% on ostnud korteri ja 24% maja.
Korteritest 56% on ehitatud enne 2000 aastat ning 29% on valminud aastatel 2019–2020.
Majadest vastavalt 39% ehitatud enne 2000 aastat ning 38% aastatel 2019-2020.
Uusarenduse ostja profiil
Laenusumma on keskmiselt 122 000 eurot. 89% uusarenduste laenuvõtjatest on sissetulekuga üle 1500 euro kuus ja 32% üle 3000 euro kuus. Keskmine omafinantseering 48 000 eurot.
Koos teise laenusaajaga võetud laenude osakaal uusarendustest oli 2020. aastal 52%. Huvitav on uusarenduste puhul see, et laenuvõtjaid on igast vanusest.
Midagi uut tõi 2020. aasta Swedbanki kodulaenudesse?
Swedbank hakkas pakkuma kodu energiatõhususe laenu. See on uus ja oodatud lahendus majaomanikele, kes plaanivad renoveerimistöid. Laenusumma on alates 20 000 eurot ning intress alates euribor + 1,99%.
Kodulaen täielikult kontaktivabalt. Juba aastaid tagasi valmis saanud arendused internetipangas võimaldavad taotluste esitamist ja
laenulepingute sõlmimist digitaalselt. Lisaks oleme juba aastaid pakkunud laenusoovijatele nõustamist ka telefoni teel ilma vajaduseta külastada pangaesindust. Nüüd, koroonaviirusest oli tingitud olukord, kus kodulaenu võtmine ilma halduriga näost näkku kohtumiseta oligi ainuke võimalus. Halduritele oli töökeskkond tavapärane, kuid laenusoovijale võis isegi üllatav tunduda, kui sujuvalt laenuprotsess kulges. Saime palju kiidu- ja tänusõnu klientidelt kodulaenu võtmise kohta digikanalites.
Kaugtõestamine. 2020. aastal lisandus suurepärane lahendus teha notariaalseid tehinguid kaugtõestuse teel, aitäh notaritele selle
kasutuselevõtmise eest. Swedbanki tehingutest tehakse nüüd umbes 10% kaugtõestuse teel ning trend on selgelt kasvav.
Maksepuhkused
Keskmine laenuperiood laenulepingu sõlmimisel on 22 aastat, kuid tegelik keskmine laenuperiood on lühem. Laenuvõtjad tagastavad laenu
ennetähtaegselt vara müügist, et osta uus kinnisvara uue laenuga. Olenemata sellest, mitmeks aastaks laenuleping sõlmitakse või kui kaua
laenu tegelikult tasutakse, tuleb teada, et kui tekivad makseraskused on mõistlik sellest pangale teada anda. Makserakustest teada andes
saab laenuspetsialistiga tekkinud olukorra läbi arutada ja leida lühiajaline lahendus ja mõelda pikemaajalistele lahendustele.
Kõige levinum ajutine leevendus on põhiosamaksepuhkus. Koroonaviirusest tingitud olukorras oli selle sõlmimine lepingutasuta ja tingimuste muudatuseta. Seda võimalust kasutati 2020. aastal umbes 3800 eluasemelaenu lepingu puhul. Koos teiste laenulepingutega
kasutati maksepuhkust kokku umber 10 000 erakliendi lepingu puhul.
Tuleb mõista, et makseraskus ei ole häbiväärne olukord vaid pikaajalise laenu puhul reaalne oht, millele võiks, kui alati pole
võimalik ette mõelda. Panga huvi on alati sellises olukorras olla kliendile toeks raskuste ületamisel ja maksevõimekuse taastamisel.
Peamised põhjused, miks makseraskused tekivad on laenvõtja või tema pereliikme töö kaotus ehk sissetuleku vähenemine, laenuvõtja või
pereliikme pikaajaline haigestumine või surm, mis toob kaasa sissetuleku vähenemise, ülelaenamine ehk uute laenude võtmine sellisel
määral, et kohustuste osakaal sissetulekust moodustab ebamõistlikult suure osa.
Uued kodud 2020. aastal
2020. aastal sai 6800 Swedbanki klienti uue kodu omanikuks. Soovime neile ja kõigile teistele koduomanikele ilusaid hetki päris oma kodus
ja kõike head uuel aastal! Soovide täitumist!
