Jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügimaht tegi märtsis tugeva, 18% kasvu. Nii suurenes jaemüügimaht esimeses kvartalis aastases võrdluses 10%. Kuigi käesoleva aasta esimese kvartali kasv oli kiire, jäi see veidi alla eelmise ja üle-eelmise kvartali kasvule. Kuna tarbijahinnad kasvasid märtsis üle 15% ja esimeses kvartalis keskmiselt ligi 13%, siis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jooksevhindades märtsis lausa 36% ja esimeses kvartalis 23%. Tarbimise kasv oli tugev vaatamata kiirele inflatsioonile.
Eelmise aasta märtsis oli jaemüügi mahukasv küll koroonapiirangute tõttu tavapärasest väiksem, kuid piirangute mõju oli võrdlemisi tagasihoidlik ja seda arvestamata oleks kasv käesoleva aasta märtsis niikuinii korralik olnud. Küll aga võime eesolevatel lähikuudel näha baasefekti mõju, kuna eelmisel aastal olid jaekaubanduse müügimahukasvud erakordselt tugevad.
Eestis jaemüügi mahukasv üle Euroopa Liidu keskmise
Jaemüügi mahukasvud on sel aastal tugevad olnud paljudes Euroopa riikides. Kuigi Eesti jaemüügi mahukasv jäi aasta kahel esimesel kuul alla EL keskmise, siis pandeemiaeelse ajaga ehk 2019 algusega võrreldes oli Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv tublisti üle Euroopa Liidu keskmise.
Kindlustunne suuremate ostude tegemiseks ei ole veel halvenenud
Eesti tarbijate kindlustunne tõusis viimati tippu eelmise aasta septembris. Siis oli selle taga paljuski teisest pensionisambast väljavõetud raha laekumine inimeste pangakontodele. Pärast seda hakkas aga kindlustunne kiiresti nõrgenema ja see kukkus käeoleva aasta märtsis kahe aasta taguse keskpaiga tasemele. Küll on aga jätkuvalt tugev inimeste kindlustunne suuremate ostude tegemiseks eesoleva 12 kuu jooksul. Ka sõja algus ei nõrgendanud seda kindlustunnet.
Kindlustunde halvenemine ja ostujõu vähenemine pidurdavad tarbimise kasvu
Kindlustunde edasine halvenemine, või selle madalal tasemel püsimine, ja ostujõu vähenemine pidurdavad sel aastal tarbimise kasvu. Kuigi palgakasv peaks sel aastal tugev olema, on inflatsioon sellest kiirem ning seetõttu inimeste reaalpalk ja koos sellega ostujõud vähenevad. Samas on netopalk kasvanud hindadest kiiremini juba alates 2011. aastast ehk kumulatiivselt on keskmise palgasaaja ostujõud nende aastatega tublisti paranenud. Näiteks, vaatamata rekordkõrgele bensiinihinnale, saab nii nominaalse kui inflatsiooniga kohandatud keskmise palga eest osta bensiini praegu rohkem, kui kümme aastat tagasi, mil bensiini hind oli samuti väga kõrge.
Samuti on pandeemiaeelse kasvutrendiga võrreldes kasvanud eraisikute hoiused erakordselt kõrgele. Eelmisest aastast on veel kasutamata teisest pensionisambast väljavõetud raha, millele sel aastal lisa tuleb. Seega on Eesti inimestel puhvreid ning ka ootel olevat nõudlust. Paraku on hoiused väga ebaühtlaselt jaotunud ehk kasvanud on peamiselt suuremad hoiused.
Kuigi aprilli lõpu seisuga on ligi 34 000 Ukraina sõjapõgeniku osakaal Eesti elanikest 2,6% ja nende tarbimisjõud tagasihoidlik, annavad ka nemad täiendava panuse Eesti jaekaubandusse ja eratarbimisse laiemalt.
Välisturistide arvu taastumine annaks olulise panuse kogu Eesti majanduskasvule
Eesti eratarbimisele, sealhulgas jaekaubandusele, andis pandeemia tugeva löögi välisturistide tugeva kukkumisega ja koos sellega mitteresidentide panuse vähenemisega eratarbimisse. Kui näiteks 2019. aastal oli mitteresidentide osakaal eratarbimises ligi 12%, siis eelmisel aastal jäi see alla 4%. Kuigi majutatud turiste oli selle aasta kahel esimesel kuul Eestis juba tublisti rohkem kui aasta tagasi, oli nende arv ikkagi ligi 50% allpool pandeemiaeelset taset 2020. aasta alguses. Välisturismi taastumine annaks olulise panuse mitte ainult eratarbimisele, mis on ligi pool SKP-st, vaid kogu majandusele.
