Swedbanki Baltikumi ärikinnisvara turuülevaate kohaselt langes investeeringute maht tänavuse aasta teises kvartalis märkimisväärselt ning prognoosi kohaselt kukub aastane investeeringute kogumaht 2017. aasta tasemele.
Ärikinnisvara on pikaajaliste üürilepingute tõttu enamasti stabiilne, kuid viimaste aastate mõjud – pandeemia, ehitushindade tõus ja üldine majanduse jahenemine on viinud turu oodatud langusesse.
Kui 2022. aastal investeeriti Baltikumi ärikinnisvarasse kokku ligi 1,27 miljardit eurot, siis tänavu oli teise kvartali investeeringute maht kokku 241 miljonit eurot. Kõige enam ehk 122 miljoni euro väärtuses tehti investeeringuid Leedus, 64 miljoni euro väärtuses Eestis ja 55 miljoni euro väärtuses Lätis.
Prognoosi kohaselt jääb tänavune investeeringute maht Baltikumis alla miljardi euro, sarnanedes 2017. aasta tasemele. Viimase kümne aasta rekord oli 2021. aastal, mil ärikinnisvarasse investeeriti üle 2 miljardi euro. Baltikumi ärikinnisvara turg on tugevas sõltuvuses kohalike investorite aktiivsusest ning finantsturul domineerivad enamasti suured pangad. „Meie piirkonna laenuandjate eeliseks on tugev kapitaliseeritus ja väga kõrged krediidistandardid, mis tõttu on makseviivituse määr ärikinnisvaras sisuliselt olematu,” ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Eero Treumann.
Üleüldine tehingute arvu langus on tingitud müüjate ja ostjate erinevast ootusest kinnisvara tootlusele. „Müüjad eeldavad varasemate aastate tootluse taset, kuid ostjaid mõjutab intressimäärade tõus, mille tõttu on varalt teenitud tulu eelnevate aastatega võrreldes langenud,” lisas Treumann. Teine mõjutegur on majanduslangusega seotud ebakindlus, mis mõjutab tarbijate ja üürnike käitumist.
Vakants tõusis teises kvartalis veidi büroopindade turul eelkõige uute A-klassi hoonete tõttu. Samuti on indekseerimise ja ehitushindade tõusu tõttu kerkinud mõnevõrra ka rendihinnad. Kaubanduspindade turul on jätkuvalt heas positsioonis suured ja pika kogemusega kaubanduskeskused. Väiksemad ja madalama kvaliteediga kaubanduspinnad on aga keerukamas olukorras tarbijate kindluse vähenemise tõttu. Laopindade segment olid teises kvartalis stabiilne suuresti e-kaubanduse tõusva osakaalu tõttu, kuid ka logistikasektorit võib mõjutada üleüldine majanduse aeglustumine.
Swedbanki Eesti pensionifondide kinnisvarainvesteeringud on tehtud enamjaolt läbi kohalike Balti turgudele investeerivate kinnisvarafondide. Fondide laenukoormused on mõistlikul tasemel ning kuigi intressikulu on märgatavalt tõusnud, siis on nii tõusnud kui ka jätkuvalt tõusmas renditulud.
