- Kodulaenu nõudlus püsib kõrge
- Swedbanki pensionifondid muutusid elutsüklifondideks
- Suured välise keskkonna muutused kätkevad endas riske ja võimalusi
- Prototroni rohevoor pakkus huvitavaid lahendusi
Finantstulemused
2022. aasta esimene poolaasta võrreldes sama perioodiga 2021. aastal
Swedbank AS-i eraklientide laenumahud kasvasid 6 protsenti ja äriklientide omad 9 protsenti. Hoiused kasvasid 6 protsenti. Esimesel poolaastal väljastati eraisikutele uusi laene kogusummas 575 miljonit eurot ja ettevõtetele 625 miljonit eurot.
Tulud vähenesid 2 protsendi võrra, seda väiksemate teenustasu- ja kauplemistulude tõttu.
Puhas intressitulu kasvas 1 protsendi võrra, kasvu toetasid suuremad laenumahud.
Pensioni II samba väiksem portfell ja väiksem tulu maksetest vähendas puhast teenustasutulu 4 protsenti. Suurem aktiivsus kaartides tasandas negatiivset mõju.
Puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes 5,1 miljonit eurot, tingituna realiseerimata kahjumitest varahalduse ning kindlustuse valdkondades, mille negatiivset mõju vähendas suurem tulu valuutakauplemise tehingutest.
Muud tulud kasvasid 12 protsenti, eelkõige kasvanud kindlustustulude ning suuremate Swedbank grupile müüdavate teenuste tõttu.
Kulud kasvasid 10 protsenti. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, kommunaalkulud, rahapesuvastase võitluse ning teiste Swedbank grupist sisse ostetavate teenuste kulude kasv. Samuti kasvasid digilahendustega seotud kulud ja investeeringud.
Eeldatavad krediidikahjud 2022. aasta esimeses pooles ulatusid -0,8 miljoni euroni; 2021. aasta samal ajal oli vastav näitaja 10,6 miljonit eurot.
Swedbank AS-i 2022. aasta esimese poolaasta kasum oli 90,9 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga oli kasum 0,7 miljoni euro võrra suurem, mis on tingitud peamiselt väiksematest eeldatavatest krediidikahjudest.
2022. aasta esimesel poolaastal maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 24,3 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega üks Eesti suuremaid tööjõumaksude maksjaid.
“Panga äritulemused on olnud stabiilselt tugevad. Samas on teise kvartali tegemistesse andnud tugevat tooni kõrge hinnakasv ja jätkuv Venemaa sõda Ukrainas, mis on mõjutanud eeskätt ettevõtete tarneahelaid ja tõstnud ostuhindasid. Arvestame, et senine kiire hinnakasv jätkub kolmandas kvartalis ning teisel poolaastal mõjutavad nii majapidamisi kui ka ettevõtteid eelkõige kõrged energiahinnad. Finantspuhvrite olemasolu saab sel perioodil olema raskuste vältimisel esmatähtis, kuid oleme valmis koos klientidega leidma pikaajalisi lahendusi ka võimalike raskuste korral. Swedbanki kodulaenuportfell ületas nelja miljardi euro piiri ning nõudlus kodulaenude järele püsib endiselt kõrge. Jätkame turu suurima pangana finantseerimislahenduste pakkumist oma klientidele vastavalt nende vajadustele,“ ütles Swedbank AS-i juht Olavi Lepp.
Ettevõtte areng
Eestis on viimast pea kahte aastat iseloomustanud eriliselt aktiivne kinnisvara- ja eluasemelaenuturg. Aastatel 2020–2021 kasvas Eestis väljastatud kodulaenude arv rohkem kui kolmandiku võrra. Kodulaenu keskmine summa oli mullu 103 000 eurot. Nelja miljardi piiri ületamine on Swedbanki jaoks märgilise tähtsusega ning saab öelda, et pea iga teine kodulaen on võetud Swedbankist.
Oleme olnud tihedas suhtluses oma äriklientidega, et olla koos nendega paremini valmistunud eesootavaks keeruliseks sügistalveks. Ühest küljest aitame toime tulla kõrgematest tooraine hindadest tekkinud käibekapitali vajadusega, pakkudes käibekapitali finantseerimist. Teisest küljest oleme dialoogis erinevate riskistsenaariumite osas, näiteks kaardistasime tootmisprotsesside sõltuvust gaasist ja võimalikku vahetust alternatiivsele kütusele – seejuures pakkusime ka finantseerimist, kui selleks on vaja ettevõttel investeeringuid teha. Jätkame dialooge ka kolmandas kvartalis.
Maist alates on Swedbanki II samba pensionifondid K30, K60 ja K100 elutsüklifondid. Elutsüklifondides muutub aktsiate osakaal ja sellega seotud riskitase ajas automaatselt, nii kaob kliendil vajadus fondi vahetada ning oht, et ollakse vanusele mittesobivas fondis. Uued elutsüklifondid jäävad ka edaspidi aktiivselt juhitud fondideks ning fondide eesmärgiks on vastutustundliku investeerimise põhimõtteid järgides investorite vara kasvatamine finantsturgudel.
Swedbanki pensionifondidel oli maikuus veel teinegi oluline muudatus – esimesena Eestis muutis Swedbank kõik oma pensionifondid roheliseks. Eesti suurima fondivalitsejana on Swedbank Investeerimisfondide üks peamiseid investeeringute juhtimise aluseid jätkusuutlikkus ehk ESG (environmental, social and corporate governance) põhimõtete järgimine. See tähendab näiteks, et fondid ei investeeri teatud valdkondadesse, nagu relvatööstus, hasartmängud, naftatööstus jne. Swedbanki pensionifondide portfellid on hästi hajutatud ning sealjuures on portfelli ettevõtete CO2 jalajälg madalam, kui globaalsetel aktsiaindeksitel keskmiselt.
Maikuus selgusid viis algatust, mis saavad tänavu rahastust Swedbanki iga-aastasest noortespordi taotlusvoorust. Seekord saavad toetuse abil ellu viidud järgmised projektid: teisaldatav välikorvpalliväljak, üle-eestiline laste orienteerumisõpe, tasuta suvised võrkpallitrennid üle Eesti, rula- ja tõuksipark Uulu kogukonnakeskusesse, merenduslaager Ukraina ja Eesti laste lõimimiseks.
Juunis oli võimalik meie noortel klientidel osaleda Cashy rahatarkuse programmis. Tegemist on virtuaalse mänguga, mis on loodud Eestis ning on tuttav juba paljudele õpetajatele ja kooliõpilastele. Cashy mäng on üheks nutikaks ja lõbusaks võimaluseks, kuidas Swedbanki klientidele kasulikke finantsteadmisi edasi anda.
Teises kvartalis said Swedbanki, TalTechi ja Tehnopoli asutatud Prototroni rahastusega kokku 50 000 euroga hoo sisse kolm alustavat ettevõtet – FunkyFood, AriCare ja Low imPACKt. Seekordne rahastusvoor oli esimest korda suunatud ainult rohelistele ideedele ja seda toetas omalt poolt ka Keskkonnainvesteeringute Keskus. Jätkusuutliku elukeskkonna väärtustajana oli Swedbank juunis partneriks Garage 48 ja Tartu linna korraldatavale Tartu linnaruumi häkatonile, kus töötati välja targa, rohelise ja kestliku elukeskkonna lahendusi.
Teises kvartalis osales ca 50 Swedbanki tiimi erinevates ajaannetuse algatustes alates Ukraina abistamisest kuni metsa istutamiseni. Kõikidel Swedbanki töötajatel on aastas kaks tasustatud vaba päeva selleks, et panna koos tiimiga või individuaalselt vabatahtlikena käed külge seal, kus seda enim vajatakse. Koos Tööandjate Keskliiduga oleme loonud ka Annetame Aega võrgustiku, kuhu tänaseks on koondunud 40 organisatsiooni.
