Eestis toodetud kaupade eksport vähenes jaanuaris aastases võrdluses 2 protsenti. Välisnõudluse nõrgenemise ja väliskeskkonna halvenemise foonil ei olnud selles numbris midagi üllatavat. Kui jätta välja eelmise aasta detsember, on kaupade eksport vähenenud juba alates möödunud aasta juunist. Mitu kuud on Eesti ekspordile avaldanud tugevat mõju mobiilsideseadmete väljaveo langus. Kui see kaubagrupp ekspordiarvestusest välja jätta, suurenes Eestis toodetud kaupade eksport jaanuaris 2 protsenti. See aga ei tähenda, et Eesti ekspordi väljavaade hea on.
Meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite kaupade import (ehk nõudlus) väheneb ning ka nende eksport on languses. Nii ongi üha rohkemate Eesti ettevõtete jaoks ebapiisav nõudlus tootmist piiravaks teguriks. Meie tööstusettevõtete hinnangud uute eksporditellimuste kohta ja ekspordi ootused aasta alguses küll veidi paranesid, kuid need on oluliselt kehvemad, kui aasta tagasi. Ilmselt ei tunnetatud või ei osatud siis veel hinnata koroonaviiruse mõju piisavalt hästi.
Lisaks halvenenud väliskeskkonnale viitab ekspordi nõrgenemisele ka tootmissisendite sisseveo tugev langus. Kaupade impordi 9-protsendise vähenemise taga jaanuaris olidki peamiselt tootmissisendid. Kui mõned üksikud kuud välja jätta, on tootmissidendite import olnud languses juba möödunud aasta kevadest saadik ning viimastel kuudel on nende langus isegi süvenenud.
Koroonaviiruse leviku tõttu halveneb maailmas välisnõudlus lähiajal tõenäoliselt veelgi ning see mõjutab ka meie kaupade ekspordi väljavaadet. Praegu on veel raske hinnata koroonaviiruse mõju tarneahelatele. Ettevõtted, mille tarneahelad on kõige enam seotud koroonaviiruse poolt enim mõjutatud riikidega võivad suurema löögi saada. Eestis on väga avatud majandus ja meie toodang ja eksport sõltuvad palju imporditud tootmissisenditest. Seega oleme me tarneahelate häiretest palju mõjutatud. Kui vaadata kaupade importi Hiinast, siis see on püsivalt vähenenud juba möödunud aasta keskpaigast ning viimastel kuudel on see langus isegi süvenenud. Kaks kolmandikku Hiina päritolu impordist on tootmissisendid, kuid nende osakaal koguimpordist on suhteliselt väike.
Kaupade ekspordi vähenemisel on tugev mõju kogumajandusele, kuna see moodustab ligi poole SKP-st (möödunud aastal 47 protsenti). Suurim kaupu eksportiv majandusharu on teatavasti töötlev tööstus, mille tootmismahud vähenevad juba alates möödunud aasta septembrist ning ka käesoleva aasta jaanuaris olid need languses.
https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/eesti-ekspordi-valjavaade-halveneb
