Eesti inimeste ostujõud on languses juba alates ülemöödunud aasta sügisest, kui inflatsioon ületas netopalga kasvu. Eelmisel aastal vähenes inflatsiooniga kohandatud netopalk kümnendiku võrra.
Kiire hinnakasv ja koos sellega ostujõu langus, tublisti halvenenud ettevaade majanduse ja tööturu kohta ning geopoliitilised pinged viisid majapidamiste kindlustunde kiiresti möödunud aasta septembriks madalaimale tasemele. Sügisel see küll veidi paranes, kuid oli veel detsembris viimase kolmekümne aasta nõrgim. Samavõrd oli halvenenud majapidamiste ootus oma finantsseisu kohta eesoleva aasta jooksul. See määrab paljuski ära nende tarbimiskäitumise lähiajal.
Eesti majapidamiste, nendel, kes on laenu võtnud, ostujõudu vähendab lisaks inflatsioonile ka intressimäärade tõus. Kuna Eestis on eluasemelaenud seotud kuue kuu euriboriga, samas kui see turuintressimäär kerkib väga kiiresti, siis hakkab selle tarbimist piirav mõju avalduma lähiajal üha rohkem.
Kaardimaksed näitavad hästi majapidamiste tarbimist. Alates möödunud aasta sügisest on inflatsiooniga kohandatud kaardimaksete käive ja koos sellega jaekaubandusettevõtete müügimaht olnud languses. Kolmandas kvartalis läks langusesse ka kogu eratarbimise maht. Jaanuari kahel esimesel nädalal kaardimaksete langus püsivhindades jätkus. Jooksevhindades kaardimaksete käive aga suurenes jätkuvalt, kuigi selle taga oli kiire inflatsioon. Eelmisel aastal tegid pandeemia mõjudest taastumisega tugeva kasvu majutus ja toitlustus, kunst ja meelelahutus, reisimine ning muud äriteenused. See mõjutas ka vastavat osa eratarbimisest.
Kiire hinnakasv mõjutab teatavasti erineva sissetulekuga inimesi erinevalt – kõrgema sissetulekuga inimesi vähem, madalama sissetulekuga aga rohkem. Näiteks detsembris arvas 29% kõige madalamas sissetuleku grupis (kvartiilis) olevatest inimestest, et nende pere majandusolukord on eesoleva 12 kuu pärast palju halvem. Kõige kõrgemas sissetuleku grupis arvas nii vaid 7% vastanutest. Vastupidi ootas oma pere majandusolukorra paranemist kõrgeimas tulugrupis oluliselt suurem osakaal vastanuid, kui madalaimas tulugrupis. Kõrgemates tulugruppides on säästmisvõimalused oluliselt paremad kui madalamates.
Kui vaadata majapidamiste hoiuseportfelli, siis on see küll kuises võrdluses vähenemas, kuid selle maht on jätkuvalt tublisti üle pandeemia eelse kasvutrendi. Ühest küljest võiks öelda, et see erakorraliselt suur hoiuste maht peidab endas ootel olevat nõudlust, samas on see koondunud peamiselt suurte hoiustajate ehk kõrgemate sissetulekuga inimeste kätte. Nende hoiused suunatakse ilmselt proportsionaalselt rohkem varadesse, reisimisse, autodesse, kallimatesse kestvuskaupadesse jms., mitte vaid jaekaubandusse.
Inflatsioon on teatavasti aeglustumas. Aasta esimesel poolel peaks hinnakasv veel ületama palgakasvu, kuid aasta teisel poolel peaks olukord paranema – ostujõu langus peaks pidurduma või isegi suurenema. Kuigi inimeste hinnakasvu ootused on jätkuvalt väga kõrged, on see tipust läbi ja on allapoole liikumas. Sel aastal tervikuna peaks ostujõud jääma küll eelmise aastaga võrreldes ligikaudu samale tasemele, kuid viimasele, kõige kõrgemale tasemele 2021. aastal taastub ostujõud alles nelja aasta pärast. Kuigi statistika Eestisse jäänud Ukraina sõjapõgenike kohta on väga segane ehk, riigiametite numbrid erinevad palju, annavad ka ukrainlased oma arvestatava panuse tarbimisse.
