Selle aasta esimese kvartali majanduse 3,2% langus oli ootuspärane. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt ja kalendripäevadega korrigeeritud SKP 0,6%. Aastases võrdluses vähenes Eesti majandus juba neljandat kvartalit, kvartali võrdluses aga viiendat kvartalit järjest. Esialgsete arvestuste järgi väheneb SKP aastases võrdluses ka käesoleval, teisel kvartalil. Majandus peaks küll aasta teisel poolel tagasihoidlikku kasvu näitama, kuid jääb aasta kokkuvõttes siiski langusesse.
Vaatamata SKP vähenemisele püsivhindades, jätkus majanduskasv jooksevhindades ehk rahalises väljenduses. Kuigi jooksevhindades kasv on kiiresti aeglustunud, oli 9,3% siiski veel tugev tulemus. Võrdluseks, viimase kümne aasta keskmine SKP jooksevhindades kasv on 7,6% ja pandeemiaeelse viie aasta keskmine 6,8%. Jooksevhindades kasvu taga on kiire hinnakasv. Koos majanduse kiire kasvuga rahalises väljenduses on püsinud varasemast kõrgemal ka ettevõtete kasumlikkus, mis on tõusnud viimase viie aasta suurimaks.
Poolte tegevusalade lisandväärtus suurenes
Poolte tegevusalade lisandväärtus küll suurenes, kuid nende panus SKP muutusesse jäi väiksemaks, kui languses olevate tegevusalade panus. Kõige suurema positiivse panuse andsid põllu- ja metsamajandus ning kutse- ja tehnikaalane tegevus, samas kui suurima negatiivse panusega olid info ja side, energiatootmine ja transport. Kuigi põllu- ja metsamajandus on Eesti majanduses väike tegevusala, toetas selle kasvu eelmise aasta alguses põllumajanduse negatiivne lisandväärtus ja sellest tulenev madal võrdlusbaas. Lisaks eelpoolnimetatud tegevusaladele, olid tugeva kasvuga veel mäetööstus, majutus ja toitlustus, kunst ja meelelahutus, haldus-ja abitegevusalad ning isegi ehitus, kuid nende positiivne panus oli tagasihoidlik. Seega, kiiret kasvu näitasid mitmed teenuste sektori tegevusalad, mis said koroonakriisis tugeva löögi ja mis on sellest taastumisel nautinud suuremat nõudlust. Vaatama elanike keskmisele ostujõu vähenemisele. Ehituse lisandväärtus kasvas olenemata sellest, et tootmismaht oli 11% languses. Statistikaameti andmetel on selle põhjuseks ehituses kasutatud tootmissisendite mahu toodangust kiirem vähenemine.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemine võib ekspordi taastumist pidurdada
Koos välisnõudluse nõrgenemisega, on süvenenud ka kaupade ekspordimahu langus – esimesel kvartalil vähenes kaupade eksport aastases võrdluses ligi 12%. Samas, teenuste eksport suurenes, peamiselt meretranspordi, arvuti- ja reklaamiteenuste toel. Koos kaupade ekspordi vähenemisega vähenes ka töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva tegevusala, lisandväärtus. Eesti ekspordi hinnapõhine konkurentsivõime välisturgudel on löögi saanud. Välisnõudlus jääb veel lähiajal nõrgaks, kuid selle paranedes võib konkurentsivõime kahjustumine ekspordi taastumist pidurdada.
Vähenesid vaid ettevõtete investeeringud
Kui eelmise aasta teisel poolaastal investeeringud suurenesid, siis selle aasta esimesel kvartalil läksid need taas langusesse. Majandussektoritest vähenesid vaid ettevõtete investeeringud, eriti ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse. Investeeringud transpordivahenditesse on ka varem näidanud suuremat volatiilsust ning esimese kvartali nii tugev vähenemine (püsivhindades 92%) ei pruugi näidata veel trendi. Üllatav oli aga kodumajapidamiste eluruumidesse investeeringute tugev kasv. Statistikaameti arvestuse järgi suurenesid need 64%, samas kui tehingute arv vähenes tegelikult 23%. Ehk siis, need numbrid näitavad erinevat pilti kinnisvaraturul toimuvast.
Eratarbimisemahu langus süvenes, kuid rahaliselt oli kasv tugev
Eratarbimise maht oli aasta esimesel kolmel kuul juba kolmandat kvartalit järjest languses, vähenedes aastases võrdluses ligi 2%. Eratarbimisemahu langus on süvenenud ja see on liikunud üha allapoole pandeemiaeelsest trendist. Vaatamata tarbimise mahu vähenemisele, suurenes see jätkuvalt jooksevhindades. Eratarbimise kasv jooksevhindades on küll aeglustunud, kuid ligi 14% on jätkuvalt tugev näitaja. Võrdluseks, viimase kümne aasta keskmine eratarbimise kasv jooksevhindades on olnud 7,5% ja pandeemiaeelse viie aasta keskmine 6,5%. Kuigi mahtudes on kaupu ja teenuseid ostetud vähem, on nendele tehtud kulutuste kasv tugev. Reaalpalk peaks varsti kasvule pöörduma, kuid nõudlust ja tarbimismahtu hakkab see suurendama alles mõne aja pärast.
