Maailmamajandus saab veidi vabamalt hingata
Kuigi kaubandusmahud vähenevad ja ebakindlus on suur, on maailmamajanduse kasvuväljavaade veidi paranenud. USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe suurendab maailmamajanduses kindlustunnet. Seda vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte enne selle aasta USA presidendivalimisi.
Ajutine vaherahu Hiinaga võib aga suunata USA-d avaldama kaubandusteemadel suuremat survet Euroopale. Vähenenud on Brexitiga seotud ebakindlus ja mitmed majanduse väljavaadet iseloomustavad näitajad on stabiliseerumas. Maailmamajanduse kasv peaks jätkuma samas tempos nagu eelmisel aastal, kuid järgmisel aastal ootame kasvu mõningast paranemist.
Sel aastal näeme euroala majanduses sarnaste trendide jätkumist – nõrga välisnõudluse kõrval jääb tööstussektor majanduskasvu pidurdama, samas kui teenuste sektor jätkab mõõdukat kasvu. Meie hinnangul kasvab euroala majandus sel aastal 1,1%, mis on vaid veidi aeglasem eelmise aasta tulemusest.
Skandinaavia ja Balti riikide majandused on globaalsele ebakindlusele suutnud seni hästi vastu seista. Samas avaldab globaalne ebakindlus ja nõrgenenud välisnõudlus negatiivset mõju. Sel aastal peaks meie prognoosi järgi enamikes selle regiooni riikides majanduskasv aeglustuma. Tööturg püsib aga endiselt tugev ning tarbijate kindlustunne on kõrge. Esmakordselt on USA kasvutsükkel nii pikalt kestnud – praeguseks juba kümme aastat. Meie hinnangul USA majanduskasv lähiaastatel jätkub, kuid veidi aeglasemas tempos kui eelnevalt. Hiina majanduskasv aeglustub tasapisi. Suureks mureallikaks on aga selle riigi võlakoormusel tuginev kasvumudel, millel põhineb eelmise kümnendi globaalne majanduskasv.
Meie hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja järgmisel aastal intressimäärasid ei muuda – seda olukorras, kus rahapoliitilised meetmed on ammendumas. See hoiab turu intressimäärad madalal, kuigi need on oma põhjast juba veidi ülespoole liikunud.
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Vaatamata halvenenud väliskeskkonnale, oli Eesti majanduskasv eelmisel aastal tugev. Meie arvestuste järgi kasvas majandus siis 3,7%. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud on aga aeglustumas ja nende nõudlus nõrgemas. See piirab üha enam Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Ka Eesti majanduskasv aeglustub sel aastal. Samas me ei oota midagi drastilist – võrreldes sellega, mida me nägime viimasel kolmel aastal, aeglustub majanduskasv mõõdukama ja jätkusuutlikuma temponi. Sel aastal ootame majanduskasvuks 2,4%, järgmisel aastal 2,5%. Kui eelmistel aastatel aitas majanduskasvule kaasa ka suurenev hõive ehk suurem tööjõu panus, siis käesolevast aastast hõive kasv tõenäoliselt pidurdub ning sellest enam majanduskasvule täiendavat tuge ei ole. Selle aasta majanduskasvu oleme veidi ülespoole korrigeerinud, kuna eelmise aasta oodatust tugevama kasvu mõju peaks ka sellesse aastasse kanduma. Samuti on väliskeskkonna väljavaade veidi parem, kui möödunud aasta sügisel.
Aeglasem majanduskasv peaks leevendama mõnevõrra pingeid tööturul. Vaatamata vähenevale tööjõu nõudlusele ja ka ettevõtete sektori aeglustuvale kasvule või isegi selle langusele, peaks palga nominaalkasv vaid veidi aeglustuma. Väike tööpuudus, väga kõrge tööhõive ja jätkuvalt tõsine tööjõupuudus hoiavad palgakasvu tugevana. Meie hinnangul aeglustub see eelmise aasta 7,5%-lt sel aastal 6,5%-ni ning järgmisel aastal jääb palgakasv 5-6% piiresse. Kiire palgakasv võib suurendada veelgi ettevõtete tööjõukulusid, vähendada nende kasumlikkust ning koos sellega investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet.
Majanduskasvu aeglustumine hoiab tagasi hinnakasvu kiirenemist. Meie hinnangul inflatsioon sel aastal veidi pidurdub ning selle taga on peamiselt kodukulude ja toiduainete hindade aeglasem tõus. Ka järgmisel aastal peaks inflatsioon jääma mõõdukaks. Nii ootamegi kahel eesoleval aastal ligi 2% hinnakasvu.
Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on suurendanud tarbijate kindlustunnet ning see on hoidnud tarbimise kasvu tugevana. Majapidamise tarbimine on aga viimastel aastatel liikunud koos netopalga reaalkasvuga – selle kasv eelmisel aastal aeglustus ning aeglustumine jätkub ka sel ja järgmisel aastal. See peaks meie hinnangul majapidamiste tarbimist veidi pidurdama.
Käesolevas majandusprognoosis ei ole arvestatud plaanitud kogumispensionireformi ning suuremate taristuinvesteeringutega mõjudega. Me lisame nende tegurite võimalikud mõjud prognoosi põhistsenaariumisse siis, kui pensionireformi seaduse eelnõu vastu võetakse ning kui taristuprojektide ehituse kohta avaldatakse täpsem info.
https://www.swedbank.ee/private#news=20200121125900965
