Käesoleva aasta esimesel poolaastal aeglustus Eesti tööstuse toodangumahu kasv järsult. Selle tingis energiasektori tootmismahu tugev langus- samas kui töötleva tööstuse tootmismahu kasv kiirenes.
Saastekvoodi hinnatõus ja Venemaa odavam elekter pidurdavad Eestis elektritootmist
Energiatootmise tugeva languse põhjuseks on teatavasti elektritootmise vähenemine süsihappegaasi kvoodi hinnatõusu ja suurenenud odavama Vene elektri import. Energiatootmise tootmismaht on selle aasta kuue kuuga vähenenud viiendiku võrra. Juunis toodeti elektrit lausa 58% vähem kui aasta tagasi. Elektritootmise vähenemine mõjutab aga omakorda negatiivselt põlevkivi kaevandamist. Pikaajaline lahendus on energiatootmises põlevkiviõli ja elektri koostootmise ja taastuvenergia osakaalu kasvatamine ning järk-järgult põlevkivist otse elektritootmise vähendamine.
Töötleva tööstuse kasv on elektroonikatööstuse toel kiirenenud
Kuigi töötleva tööstuse tootmismaht suurenes juunis vaid 2% ning viimasel kahel kuul on kasv aeglustunud, on kuue kuu keskmisena töötleva tööstuse tootmismaht kasvanud ligi 5%, mis on poolaasta arvestuses kahe aasta tugevaim näitaja. Samas tuleb väga suur osa töötleva tööstuse kasvust elektroonikatoodete tootmisest, mille lisandväärtuse osakaal toodangus on väga väike ning seega mõju kogumajanduse (SKP) kasvule tagasihoidlik. Tugeva kasvuga oli esimesel poolaastal veel laevaremont ja -ehitus ning õlitoodete ja toiduainete tootmine.
Eesti töötleva tööstuse kasv on püsinud tugev vaatamata halvenenud väliskeskkonnale
Eesti töötleva tööstuse tootmismahu kasv ei olnud esimesel poolaastal küll laiapõhjaline, kuid arvestades selle tootmisharu kasvu järsku aeglustumist või kohati ka langust nii paljudes teistes Euroopa riikides kui ka maailmas tervikuna, on töötleva tööstuse kasvu tugevnemine meil eriti positiivne. Aga nagu juba mainitud, Eesti töötleva tööstuse tootmismahu kasv oleks ilma elektroonikatööstuseta oluliselt nõrgem.
Eksport kasvab koduturule müügist kiiremini
Vaatamata nõrgenenud väliskeskkonnale on Eesti töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe kasv (6%) sel aastal isegi kiirenenud. Ekspordikäibe kasvu kiirenemine on toimunud olukorras, kus töötleva tööstuse ekspordihinnad on jäänud eelmise aasta tasemele. Kui mitu viimast aastat järjest kasvas töötleva tööstuse ettevõtete müük koduturule ekspordist kiiremini, siis käesoleva aasta esimesel poolaastal see trend pöördus. Koduturule müük aeglustus vaid ühe protsendini, kusjuures languses olid paljud tegevusalad.
Tööstusettevõtete kasvuootused on halvenenud nii meil kui mujal
Kuigi töötleva tööstuse tootmismahu kasv on sel aastal tugev püsinud, nõrgenesid selle tööstusharu ettevõtete tootmiskasvu ootused lähikuudeks juba aasta tagasi ning see ootus on üha halvenenud. Samuti on halvenenud töötleva tööstuse tootmiskasvu ootused meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite juures. Üha viletsamaks on muutunud ka Eesti ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste ja ekspordikasvu väljavaate kohta. Oluliselt mõjutab maailmakaubandust Hiina tööstustoodangu kasvu aeglustumine ja kaupade impordi langus. Suureks ohuks oleks kaubandustüli eskaleerumine ja suuremad kaubandustõkked, Euroopas lisaks veel leppeta Brexit. Maailmakaubanduses on viimastel kuudel paranenud oluliselt küll laevadega konteiner- ja kuivlasti vedude näitajad, kuid praegu on veel vara öelda, millal ja kui palju hakkab see mõjutama töötleva tööstuse kasvu väljavaateid. Seega, kokkuvõttes ei ole Eesti töötleva tööstuse kasvuväljavaade lähiajaks üldsegi mitte roosiline, pigem vastupidi.
Elektritootmise mõju kogumajandusele tagasihoidlik, kuid mõju kohalikule tööturule oluline
Eesti tööstussektor (töötlev tööstus, energiatootmine ja mäetööstus) tervikuna on 17% SKP-st ja 20% tööhõivest. Elektritootmise vähenemine mõjutab negatiivselt küll konkreetse tegevusala (energiatootmine koos mäetööstusega) töötajaid, kuid selle mõju Eesti tööhõivele tervikuna on tagasihoidlik (nendes kahes tegevusalas on kokku alla 2% hõivest). Probleemiks on energiatootmise koondumine Ida-Virumaale ning selle mõju kohalikule tööturule. Mõju Eesti SKP-le on aga suurem (kahe tegevusala osakaal ligi 4%) – energiatootmise lisandväärtuse langus on üsna oluline pidur ka SKP kasvule.
