Käesoleva kriisi ajal kehtestatud reisimispiirangud, distantseerumisnõuded aga ka inimeste ebakindlus reisimise suhtes on andnud kogu maailmas ühe tugevaima löögi turismisektorile, sealhulgas majutusele. Aprillis vähenes majutatute arv Eestis 95%.
Kui märtsis vähenes majutatud turistide arv aastases võrdluses 62%, siis aprillis süvenes langus 95%ni, kusjuures riikide lõikes oli langus protsendina võrdlemisi ühtlane. Näiteks, kui möödunud aasta aprillis kasutas Eestis majutusteenuseid kokku ligi 262 000 inimest, sealhulgas välisriikidest 156 000, siis käesoleva aasta aprilliks olid need numbrid kuivanud vastavalt ligi 13 000-ni ja vaid 1300-ni. Seega, välisturistide arv kukkus aastases võrdluses 99%, siseturistide arv aga 89%. Aasta esimese nelja kuuga on majutatute arv vähenenud kokku 40%. Kuigi Eesti majutusasutused sõltuvad palju välisturistidest, on Eesti elanike majutusteenuste kasutamise osakaal suur. Möödunud aastal oli see proportsioon vastavalt 59% ja 41%.
Ebakindlus, distantseerumisnõuded ja väiksemad liikumisvõimalused piiravad turismi taastumist
Mai keskpaigas kaotati liikumispiirangud Balti riikides ja juuni algusest saavad Eestisse reisida juba 24 Euroopa riigi inimesed, kes moodustavad ligi kaks kolmandikku eelmisel aastal Eestit külastanud välisturistidest. See number aga teatavasti muutub vastavalt sellele, kuivõrd kontrolli all on viiruse levik nendes riikides. Seega peaks selline piiride avamine suurendama Eestisse tulevat välisturistide arvu. Samuti võib maailmas reisimisvõimaluste vähenemine suurendada Eestis siseturismi ja ka välisturistide arvu lähiriikidest. Tuleks aga arvestada, et inimeste ebakindlus reisimise suhtes on jätkuvalt suur, majutusasutustes kehtivad distantseerimisnõuded ja liikumisvõimalusi on veel vähem, kui varem. Need tingimused piiravad turistide arvu kasvu.
Kriis annab ränga löögi tööhõivele majutuses
Statistikaameti kiirstatistika järgi vähenes majutuse ja toitlustuse tegevusala käive aprillis kolmveerandi võrra ning töösuhete arv oli aprilli lõpus 14% väiksem kui aasta tagasi. Mai lõpuks oli töösuhete arv langenud aga juba viiendiku võrra. Töötukassa töötasu hüvitis pidurdab kogu majanduses töötute arvu järsemat tõusu. Mai lõpuks oli majutuse ja toitlustuse ettevõtted küsinud toetust 59 protsendile selles tegevusalas hõivatud inimestele. Tõenäoliselt jääb osa majutuses olnud tööjõust töötasu hüvitise lõppedes töötuks ja võib liikuda hiljem muudesse tegevusaladesse.
Majutuse otsene mõju majandusele on väike, kuid kogu turismisektori mõju suur
Ka kaardimaksete statistika näitab majutuses jätkuvalt väga tugevat käibe langust. Kui Swedbanki kaardimaksete kogukäibe langus – mis iseloomustab võrdlemisi hästi eratarbimise muutust – oli mai lõpuks juba peaaegu pidurdunud (aastases võrdluses -1%), siis majutuses vähenes kaardimaksete käive veel 79%. Majutuse osakaal Eesti SKP-s on viimastel aastatel olnud vaid 0,7% ning selle panus SKP kasvu on olnud üldiselt nullilähedane. Käesoleva aasta esimeses kvartalis vähenes majutuse osakaal SKP-s isegi 0,5 protsendini. Isegi tugeva lisandväärtuse vähenemise korral ei ole majutuse otsene mõju kogu SKP langusele suur. Samas on majutus vaid osa kogu turismissektorist, mis moodustab Eesti majandusest hinnanguliselt ligi 8%. Seega on Eestisse jõudnud välisturistide, Eesti siseturismis kasutatavate teenuste, aga ka Eesti elanike välisriikidesse reisimise vähenemise mõju meie majandusele oluline.
https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/eesti-turismisektori-langus-suvenes-aprillis-jarsult
