Eestis tehtud ehitustööde maht jätkas esimeses kvartalis tugevat kasvu. Aastases võrdluses suurenes ehitusmaht 14%. Osaliselt oli selle taga eelmise aasta esimese kvartali madalam võrdlusbaas, kui ehitusmaht oli languses. Võrreldes 2019 aasta pandeemia eelse ajaga oli ehitusmaht 18% suurem.
Ehitusmahu kasvu taga oli hoonete ehituse suurenemine. Hoonete ehitusmaht suurenes esimeses kvartalis pea 20% võrreldes aasta varasemaga. Rajatiste ehitusmaht aga langes 1,4%. Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht oli esimeses kvartalis ligi 30% kõrgem võrreldes aastatagusega, moodustades 6% kogu ehitumahust. Osaliselt oli tegemist baasefektiga. Eelmisel aastal oli vastav osakaal 5% ning 2019. aastal 8%.
Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja sõnul on ehitusettevõtete kindlustunne eelmise aasta tipust alla tulnud. „Materjalide tarneraskused, mis kimbutasid ehitusettevõtteid juba eelmisel aastal, on Ukraina sõja puhkedes veelgi süvenenud ja ehitusmaterjalide puudus ehitushinda sel aastal veelgi kiirendanud,“ selgitas Rõbinskaja.
Statistikaameti andmetel kiirenes ehitushind märtsis 21 protsendini aastases arvestuses. Peamiselt mõjutas seda ehitusmaterjalide hinna kiirenemine, mis ulatus pea 30 protsendini võrreldes aastataguse ajaga. Tegemist on kiireima ehitusmaterjalide hinnatõusuga alates 1996. aastast kui Statistikaamet on andmeid avaldanud. Peale materjalipuuduse tajuvad ehitusettevõtted olulise probleemina tööjõupuudust – seda pidas ehitustegevust piiravaks teguriks neljandik ettevõtetest.
Ehitusturg jaheneb
Kuigi nõudlus nii rajatiste kui ka hoonete järgi ei ole langenud – ehitusettevõtete hinnangul on tellimuste maht endiselt kõrge – tuleneb praegune šokk materjalide tarnekriisist. Ühelt poolt on süvenenud materjalide tarneraskused juba mõjutamas ehitusettevõtete kasumimarginaale. Teiselt poolt ei soosi praegune keskkond uute objektide ehitamist, kuna riskid on suurenenud. Riigihangete puhul on ehitusettevõtete jaoks fikseeritud hinna pakkumine praeguses ebakindlas olukorras raske, kui et pea võimatuna näiv, ülesanne. Katkised tarneahelad ning ehitusmaterjalide hinnašokk ei võimalda ehituse lõpphinda ning ehitustähtaegu varasema täpsusega planeerida, mistõttu pakkumishind on täna tunduvalt kallim. See omakorda hakkab tõenäoliselt vähendama riigitellimusi, kuna nende eelarve on piiratud. Suurenenud ebakindluse tõttu võivad ettevõtted oma ehitusinvesteeringuid ajas edasi lükata. Keskmiselt on taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 25%, hooneehitus keskmiselt 75%, millest mitteeluhooned omakorda 40% ning eluhooned ligi 35%.
Eluruumide ehituses valitseb põud
Uusarenduste pakkumine jätkas esimeses kvartalis langust. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes oli esimeses kvartalis tasemel, mida viimati nägime aastal 2014.
Kui siit-sealt kostub, et praeguses keskkonnas arendajad katkestavad kokkuleppeid koduostjatega, tegutsevad võrreldes kümne aasta taguse ajaga turul enamasti arendajad, kes hoolivad oma mainest ning austavad võetud kohustusi. Sisendhindade kasvu tõttu on ehituse lõpphinda keeruline prognoosida. Seega kui varasemalt kaeti enne maja ehitust teatud osa korteritest broneerimislepingutega, eelistatakse praegu korterid müüki panna võimalikult hilises ehituse faasi. Seega ei pruugi pakkumine lähiajal varasemalt oodatud mahus ning ajal lisanduda. Ehitushinna tõus ning põud uusarenduste turul jäävad hinnakasvu survestama. Nagu iga kriisi puhul, jõuab ka praeguses kriisis kätte aeg, kui tekib uus tasakaal ja kujunevad välja uued tarneahelad, kuid küsimus on selleks vajaminevas ajas.
Majapidamiste ostujõud sel aastal langeb
Swedbanki prognoosi järgi tuleb sel aastal tugev palgakasv. Samas jääb aasta kokkuvõttes inflatsioon palgakasvust kiiremaks ning inimeste ostujõud langeb. Majapidamiste üldine kindlustunne ning hinnang tulevasele finantsolukorrale on tugevasti langenud. Maa-ameti statistika järgi kiirenes aprillis korterite hinnakasv 27 protsendini võrreldes aastataguse ajaga. Viimati nägime sellist hinnakasvu aastal 2007. Korterite hinnakasv ületab sel aastal palgakasvu, mistõttu taskukohasus jätkab halvenemist. Samas on korterite taskukohasus tunduvalt kõrgem võrreldes 2007. aastaga.
