Eestis tehtud ehitustööde mahu langus süvenes teises kvartalis. Aastases võrdluses ehitasid ehitusettevõtted teises kvartalis 14% vähem. Ehitusmaht on languses alates eelmise aasta teisest kvartalist.
Ehitusmaht langes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu vähenemise tõttu. Teises kvartalis ehitati hooneid 16% ja rajatisi 11% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kui hoonete ehitusmaht on langenud alates eelmise aasta teisest kvartalist, siis rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse alles tänavu teises kvartalis.
Ehitusettevõtete kindlustunne jätkas suvel halvenemist
Teise kvartali algul näitas ehitusettevõtete kindlustunne paranemise märke, kuid mais pööras see taas langusesse ning halvenes veelgi juulis. Ehitussektorit mõjutab üldine nõudluse vähenemine majanduses. Ettevõtete ja ka majapidamiste soov teha investeeringuid on kõrgete intressimäärade keskkonnas vähenenud. Lisaks üldisele majanduse jahtumisele ja nõrgale väljavaatele, ei lisa ka olukord Põhjamaade ehitusturul siinsetele ehitusettevõtetele liialt optimismi. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi oli ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus piirab ehitustegevust, tõusnud teises kvartalis veidi üle 60%. See on samas suurusjärgus nagu pandeemia alguses. Majanduse jahtumise taustal on ehituse hinnakasv tipust alla tulnud ja ehitusettevõtted vajavad vähem töötajaid.
Elamuehituse hoog on raugemas
Eelmistel aastatel väljastatud ehituslubade suur arv ja nõudlus eluaseme järele on tänavu kajastumas valmivate eluruumidena. Selle aasta teises kvartalis valmis Eestis veidi üle 2100 eluruumi, mis oli 12% rohkem kui aasta varem. Esimeses poolaastas valmis ajaloo suurim arv eluruume. Võrreldes eelmise aastaga valmis selle aasta kuue kuuga 39% rohkem eluruume. Ehituslubade arv on aga kuue kuuga enam kui kolmandiku võrra langenud. Teises kvartalis väljastati ehitusluba 855 eluruumile, mis teeb aastaseks languseks ligi 40%. Viimati oli ehituslubade arv sellest madalam 2015. aasta esimeses kvartalis.
Mitteeluruume ehitati mahu poolest teises kvartalis 7% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Ehitusluba saanud mitteelamute maht oli 3% suurem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes 2021. aasta tipuga väljastati ehituslube mahu poolest aga veerandi võrra vähem.
Tugev tööjõuturg on aidanud vältida olulist hindade korrigeerimist
Korterite pakkumine on eelmise aastaga võrreldes suurem. Kinnisvaraportaali kv.ee statistika järgi oli korterite müügipakkumisi Eestis juuli seisuga 60% ning Tallinnas ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Uusarenduste pakkumiste arv on eelmise aasta madalseisust taastunud. Uusarendusi oli pealinnas ja selle lähiümbruses teises kvartalis müügis 70% rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga.
Korteritehingute arv on kukkunud, kuna kõrged intressimäärad on vähendanud investeeringuid kinnisvarasse ning pannud majapidamisi oma ostuotsuseid hoolikamalt läbi mõtlema. Samas on korterite keskmine hinnakasv aastases võrdluses vaid aeglustunud ning olulist hinnakorrektsiooni on õnnestunud vältida peamiselt tugeva tööjõuturu tõttu. Vaatamata palga ostujõu langusele ning laenukulude kasvule, on soodne olukord tööturul võimaldanud majapidamistel võetud laenukohustustega hästi hakkama saada.
Swedbanki arvutuste järgi on kinnisvara taskukohasus viimase paari aastaga oluliselt halvenenud. Seda on mõjutanud nii kinnisvarahindade hoogne kasv, üldine elukalliduse tõus aga ka kerkivad intressimäärad. Samas on inflatsiooni aeglustumisega majapidamiste üldine ostujõud hakanud kasvama, korterite hinna ja palga suhe on paranemas ning intressimäärad on jõudnud tipu lähedale, mistõttu on korterite taskukohasus nüüdseks põhja saavutanud.
