Eesti ettevõtete ehitusmahud on jätkuvalt languses. Koos välismaal tehtud ehitustöödega vähenes ehitusmaht aastases võrdluses 4% ja Eestis tehtud ehitus 3%. Ehitustööde vähenemise taga oli peamiselt hoonete ehitus, mille maht vähenes Eestis aastases võrdluses ligi 6%. Rajatiste ehituse maht suurenes aga protsendi võrra.
Kuna hoonete ehituse osakaal on 60%, on selle languse mõju kogu ehitusele suur. Hooneehituse maht Eestis on vähenenud järjest juba alates 2022. aasta teisest kvartalist ehk üheksa kvartalit ning selle maht on kukkunud seitsme aasta taguse tasemeni. Viimati oli langus pikem 2008.–2010. aastatel, mil ehitusmaht vähenes 12 kvartali järjest. Toona oli langus aga oluliselt sügavam. Kui rajatiste ehitusmaht vähenes 2008.–2010. aastate kriisi ajal kaheksa kvartali järjest, siis viimasel paaril aastal vähenes rajatiste ehitus aastases võrdluses vaid möödunud aasta teises kvartalis. Nii on rajatiste ehitusmaht Eestis üksikute mõõnadega tõusu jätkanud ning selle osakaal ja mõju kogu ehitustegevusele on suurenenud.
Eluruumide ja mitteeluruumide ehitus- ja kasutusload liikusid teises kvartalis eri suundades. Kui eluruume lubati aastatagusega võrreldes pinna järgi kasutusse ligi kolmandiku võrra vähem, siis mitteeluruumidele väljastati kasutuslube 42% rohkem. Samas suurenes eluruumide ehituslubade maht pinna järgi üle 40%, kuid mitteeluruumidele ehitusload jäid aastatagusega võrreldes umbes samale tasemele.
Rajatiste ehituslubade mahu tugev kasv viitab aga selle ehitussektori paremale väljavaatele. Nii suurenes rajatiste ehitusaluse pinna järgi arvestatud ehituslubade maht teises kvartalis aastases võrdluses lausa 2,7 korda. Samas tuli see kasv peamiselt kahest rajatiste liigist – ligi pool lubadest läks raudteetaristule (peamiselt Rail Baltica ehitus) ja 30% tööstusehitiste juurde kuuluvatele rajatistele.
Eesti ehitusettevõtete kindlustunde põhi jäi küll juba möödunud aasta sügisesse, kuid see paraneb väga vaevaliselt ning on veel tublisti allpool pikaajalist keskmist. Korterite taskukohasus, mis peaks suunama nõudlust eluruumide järele, tasapisi paraneb, kuid on jätkuvalt veel vilets. Uusarenduste kõrgele tõusnud hind on muutnud need kättesaadavamaks pigem suurema sissetulekuga majapidamistele. Intressimäärade oodatav langus muudab eluruumid tasapisi kättesaadavamaks ja toetab ka eluaseme uut müüki. Samas võetakse laen enamasti pikaks ajaks, mille jooksul võib selle intress oluliselt muutuda. Järgmiseks aastaks plaanitud maksumuudatused vähendavad keskmise palgasaaja ostujõudu ja võivad halvendada majapidamiste kindlustunnet, mis on niigi nõrk. See võib pidurdada eluhoonete ehituse nõudluse paranemist.
