Eestis tehtud ehitustööde maht jätkas esimeses kvartalis langust. Aastases võrdluses ehitasid ettevõtted esimeses kvartalis 11.2% vähem. Tegemist on neljanda järjestikuse kvartaliga, mil ehitusmaht langeb.
Ehitusmahu langusesse panustas hoonete ehitusmahu vähenemine, samas kui rajatiste ehitus püsis kasvutrendil. Esimeses kvartalis ehitati hooneid 15% vähem ning rajatisi 1.4% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Samas oli ehitusmaht eelmise aasta esimeses kvartalis veel võrdlemisi kõrge. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga oli kogu ehitusmaht selle aasta esimeses kvartalis protsendi võrra kõrgem, hoonete ehitusmaht oli 2% kõrgem ning rajatiste ehitusmaht sama.
Ehitusettevõtete kindlustunne näitab paranemise märke
Ehitusettevõtete kindlustunde põhi on tõenäoliselt jäänud selle aasta esimesse kvartalisse. Teise kvartali algul on ehitusettevõtete üldine kindlustunne veidi paranenud, kuid on veel allpool pikaajalist keskmist. Ehitussektorit mõjutab üldine majanduse jahtumine ning seega püsib ehitusettevõtete hinnangul ebapiisav nõudlus nende jaoks peamise ehitust takistava tegurina.
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimääradega keskkonnas on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal. Riiklikud taristuprojektid aga tõenäoliselt aitavad madalseisu ehitussektori jaoks, vähemalt osaliselt, täita.
Esimeses kvartalis nõudluse madalseis korteriturul jätkus
Esimeses kvartalis tehti järelturu korteritega nii Eestis tervikuna kui ka pealinnas ligi veerandi võrra vähem tehinguid võrreldes aastatagusega. Ka aprillis oli nõudlus järelturul tagasihoidlik. Uusi kortereid broneeriti esimeses kvartalis Tallinnas ja selle lähiümbruses vähem võrreldes nii eelmise aasta sama aja kui ka neljanda kvartaliga. Võrreldes 2019. aasta keskmisega oli broneeringuid esimeses kvartalis viis korda vähem.
Pakkumine on eelmise aastaga võrreldes kõrgem. Kinnisvaraportaali KV.ee statistika järgi oli korterite müügipakkumisi Eestis aprilli seisuga 70% ning Tallinnas poole võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuigi arendajad on ettevaatlikumad uute projektide turule toomisega, oli vähenenud nõudluse tõttu uusarendusi pealinnas ja selle lähiümbruses esimeses kvartalis müügis veidi rohkem kui neljandas kvartalis ning poole võrra rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga.
Maa-ameti statistika järgi oli järelturu korterite keskmine hind esimeses kvartalis 4% kõrgem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes hinnatipuga, mis jäi eelmise aasta kolmandasse kvartalisse, olid järelturu korterid keskmiselt 8% odavamad. Uute korterite eest küsisid arendajad esimeses kvartalis keskmiselt veidi kõrgemat hinda võrreldes neljanda kvartaliga. Aastataguse sama ajaga võrreldes oli korter uusarenduses esimeses kvartalis keskmiselt 11% kallim. Samas pakuvad arendajad hüvesid, mis hinda ostja jaoks ei mõjuta ja statistikas ka tulevikus ei peegeldu. Näiteks uue korteri ostul pakuti tasuta kööki, panipaika, parkimiskohta või muude kulude hüvitamist, nagu euribor või küttekulud.
Swedbanki arvutuste järgi on kinnisvara taskukohasus viimase paari aastaga oluliselt halvenenud, uued korterid on muutunud järjest enamatele peredele kättesaamatuks. Taskukohasuse langust on mõjutanud nii kinnisvarahindade hoogne kasv, üldine elukalliduse tõus aga ka kerkivad intressimäärad. Seetõttu on ka majapidamised ostuotsuseid hoolikamalt enda jaoks läbi mõtlemas. Vaatamata palga ostujõu langusele, on olukord tööturul tugev, mistõttu saavad majapidamised võetud laenukohustustega hästi hakkama ning seega pole neil ka survet kinnisvara kiirmüüki panna.
Swedbanki hinnangul jääb hinnakorrektsioon korteriturul mõõdukaks. Kinnisvaraturg liigub normaliseerumise suunas. Korterite taskukohasus ja aktiivsus kinnisvaraturul hakkavad taastuma aasta teises pooles kui korterite hinna ja palga suhe paraneb ning intressimäärade tipp saab läbitud.
