Pärast kuut kvartalit järjest kestnud langust, pöördus Eestis tehtud ehitustööde maht aasta viimases kvartalis tõusule ja oli 3% suurem võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga. Ehitusmahu suurim langus jäi eelmise aasta teise kvartalisse.
Neljandas kvartalis mõjutas ehitusmahtu taristuehituse väga tugev kasv, mis oli aastases võrdluses pea 18%. Samas on olukord positiivsem ka hooneehituses, kus mahu langus taandus 4 protsendile.
Eelmisel aastal tervikuna langes Eestis tehtud ehitustööde maht 7%. Võttes arvesse ka Eesti ettevõtete ehitustööd välismaal, mis moodustasid pea 7% kõikidest ehitustöödest, vähenes ehitusmaht mullu 6%. Langus on toimunud väga kõrge mahu pealt ja kui Covidi kriis välja jätta, oli maht viimati sellest madalam 2018. aastal.
Suurim langus põhjanaabril, suurim tõus lõunanaabril
Tänaseks saadaolevate andmete põhjal näitas Euroopa Liidu riikide võrdluses eelmisel aastal nõrgimat tulemust Soome, kus ehitusmaht vähenes pea 8%, millele järgnes 6% langusega Rootsi. Sellega langes ehitusmaht nii Soomes kui ka Rootsis ligikaudu 2017. aasta tasemele. Väljastatud ehituslubade arv aga näitab, et olukord elukondlikul kinnisvaraturul on nii Soomes kui ka Rootsis Eestiga võrreldes oluliselt kehvem. Selle peamiseks põhjuseks on Rootsi ja Soome majapidamiste suur võlakoormus, mistõttu on keskpankade rahapoliitika karmistamine elukondlikku kinnisvaraturgu mõjutanud tugevamalt kui Eestis. Kui Eestis väljastati mullu elukondliku kinnisvara ehituseks 36% vähem ehituslube võrreldes 2021. aasta tipuga, siis Soomes oli langus üle 50% ning Rootsis ligi 60%. Taseme poolest oli Eestis väljastatud ehituslubade arv viimati sarnane aastal 2015. ja Rootsis aastal 2012, Soomes oli sellest madalam tase aga 1995. aastal.
Positiivselt üllatasid eelmisel aastal aga Läti ja Leedu, kus ehitusmaht suurenes vastavalt 19% ja 13%, jäädes Euroopa Liidu riikide võrdluses edetabeli tippu. Nii Lätis kui ka Leedus toetas ehitusinvesteeringuid Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamine. Elukondlikul kinnisvaraturul väljastati Leedus 38% vähem ehituslube kui 2021. aasta tipus, millega oli ehituslubade arv tagasi 2019. aasta tasemel. Lätis langes elukondliku kinnisvara ehituslubade maht 25% ning sellest madalam tase oli viimati aastal 2018.
Ehitusettevõtete kindlustunne on veel madal, kuid näitab paranemise märke
Ehitussektori kindlustunne on aasta alguses näidanud paranemise märke ning loodetavasti on sügavaim punkt juba läbitud. Kindlustunde põhi jäi eelmise aasta kolmandasse kvartalisse. Hinnang ehitustellimuste portfellile on viimastel kuudel veidi paranenud. Ebapiisavat nõudlust pidas aasta alguses ehitustegevust piiravaks 55% ehitusettevõtetest, mis on samuti parem kui eelmise aasta sügisel.
Ehituse hinnakasv on oluliselt aeglustunud ja oli detsembris 1,7% aastases võrdluses. Peamiselt pidurdas seda ehitusmaterjalide hind, mis oli detsembris 1% võrra aastatagusest madalam. Kasvu hoidis aga tööjõukulude 6,5% tõus.
Majapidamiste vähenenud nõudlus on arendajad uute projektide väljatulemisega ettevaatlikumaks muutnud. Väiksem ehituslubade arv viitab sellele, et elamuehituse hoog aeglustub. Mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade maht oli eelmisel aastal 5% suurem võrreldes 2022. aastaga. Võrreldes aga aastatega 2020–2021, mil mitteeluruumide ehituslubade arv oli tipus, väljastati ehituslube mahu poolest viiendiku võrra vähem. Riiklikud taristuinvesteeringud, nagu Rail Baltika ja kaitseotstarbeline taristu, hoiavad taristuehituse mahte kõrgel.
Keskmiselt on taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 35%, hooneehitus keskmiselt 65%, millest mitteeluhooned omakorda 40% ning eluhooned ligi 25%.
