Tänases Eesti Päevalehes ilmunud artikkel jätab eksliku mulje, nagu oleks Swedbanki Grupp kehtestanud erakordsed nõuded laenu-hoiuse suhtele, mis täna reaalselt panga äritegevust ja laenamisaktiivsust Eestis mõjutavad.
Finantsasutusena on Swedbank alati jälginud laenude ja deposiitide suhtarvu. Samas tuleb tunnistada, et aastail 2005-2008 jäi see konkurentsiolukorras tervamast fookusest välja, mis oli meiepoolne viga. Toonased otsused viisidki välja olukorda, kus pidime 180% ligi kerkinud laenude-hoiuste suhtarvu alandamisega tegelema hakkama.
Tänaseks on madala laenunõudluse tõttu nii Eestis kui teistes Balti riikides Swedbanki jaoks küsimus pigem selles, et laenu-deposiidi suhtarv on liiga madal, 110% juures. Panga üksused nii Eestis, Lätis kui Leedus on tänaste tasemete poolest selgelt alla grupi poolt 2008. aastal seatud piiri ning võiksime ka selle edasise kehtimise juures anda Eestis välja enam kui miljardi euro jagu laene ilma, et hoiuste portfell täiendavalt kasvaks.
Meie ärihuvi ega vajadus pole kindlasti laenu-hoiuse suhtarvu taseme edasine alanemine, tänaseks probleemiks on pigem madal laenunõudlus.
