Kuigi Eesti majapidamiste tarbimine on veel nõrk, on keskmise majapidamise ostujõud kahel viimasel aastal tasapisi paranenud. Reaalpalk suureneb juba eelmise aasta keskpaigast ja isegi koos maksutõusude mõjuga on netopalk inflatsiooni arvestamata suurenenud.
Sellegipoolest, 2022. aasta kiire hinnakasv andis keskmise palga ostujõule nii tugeva löögi, et see pole siiani veel langusest taastunud. Meie prognoosi kohaselt peaks keskmine netopalk jõudma hindadele järele alles ülejärgmisel aastal. Vanaduspension on aga viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning selle ostujõud on tublisti paranenud. Näiteks, kui viimase viie aastaga on hinnad kasvanud 41%, siis pension on suurenenud 61%. Ka alampalga kasv on selle ajaga inflatsiooni ületanud.
Sissetulekute ebavõrdsus aastatel 2022–2023 küll kasvas, kuid see oli ikkagi väiksem kui enne 2018. aastat. Sissetulekute ebavõrdsus Eestis on suurem kui Soomes ja Rootsis, kuid väiksem Lätist ja Leedust. Samas ei ole suhteline vaesus Eestis suurenenud. Eelmisel aastal oli selle määr 20,2%, mis oli vähemalt viimase 11 aasta madalaim näitaja.
Inimeste nõrk kindlustunne ei peegelda täpselt olukorda majanduses
Kui inimeste ostujõud kasvab, miks siis tarbimine sellele järele ei tule? Eratarbimise maht on sel aastal vähenenud 1,4%. Võrdluseks: viimasel kümnel aastal (2014–2023) on see suurenenud keskmiselt ligi 3%.
Tarbimist pidurdab märkimisväärselt inimeste nõrk kindlustunne, mis kukkus koos ostujõu kiire languse ja Ukraina täiemahulise sõja algusega järsult 2022. aastal. Jätkuvalt kardetakse töötuks jäämist ja oma finantsolukorra halvenemist. Töötuid oli kolmandas kvartalis küll 16 000 inimest rohkem kui kolm aastat tagasi (enne majapidamiste kindlustunde langust), kuid samal ajal on hõivatud inimesi 42 000 rohkem. Hõivatute osatähtsus Eestis on Euroopa üks kõrgemaid, sh kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes. Töötusemäär on tõusnud ja kolmanda kvartali näitaja 7,4% oli üle viimase kümne aasta keskmise (6%), ent kaugelt allpool 2010. aastasse jäänud tippu (ligi 20%). Registreeritud töötusemäär (praegu 7%) on aga aastatagusega võrreldes väiksem.
Ettevõtjad on uute inimeste värbamisel veel ettevaatlikud ja konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi suurem osa neist lähikuudel inimesi juurde ei vaja. Kuna aga Eesti majandus on tasapisi paranemas, saab järgmiseks aastaks prognoosida töötuse mõningast vähenemist.
Lisaks nõrgale tarbimisele on majapidamised selle aasta esimesel kolmel kvartalil vähem investeerinud (majapidamised investeerivad peamiselt kinnisvarasse). Intressimäärade kiire langus on aga sel aastal taas majapidamiste uute laenude käivet kasvatanud ja aasta teisel poolel on suurenenud ka eluasemete ostu-müügitehingute arv.
Kogupalga kasvu aeglustumine pidurdab tarbimist
Palgakasv on praegu küll veel tugev, kuid võrreldes varasema paari aastaga on selle hoog siiski raugenud. Kuna vähenenud on ka palgatöötajate arv, on aeglustunud ka kogupalga juurdekasv majanduses. Inflatsiooni arvestamata on kogupalk küll 2022. aasta langusest välja tulnud, kuid käesoleva aasta esimesel kolmel kvartalil oli selle kasv ikkagi viimase 14 aasta nõrgim. Kogupalga muutusel on aga tugev mõju eratarbimisele – selle kasvu aeglustumine pidurdab tarbimist.
Tööjõukulude kasv on küll aeglustunud, aga kuna need on suurenenud kogumajanduses loodud väärtusest kiiremini, on nende osakaal sisemajanduse kogutoodangus (SKT) tõusnud sel aastal vähemalt viimase 30 aasta kõrgeima tasemeni (51%).
Tööjõukulude osakaal on tõusnud ka ettevõtete käibe suhtes. Tööjõukulude tõus vähendab aga ettevõtete kasumlikkust, mistõttu on ettevõtetel üha keerulisem senist palgakasvu hoida. Nii prognoosimegi järgmiseks aastaks palgakasvu aeglustumist, samas kui hinnad kasvavad umbes samas tempos nagu sel aastal või isegi kiiremini. Lisaks tõusevad paljud maksud, mis inflatsiooni arvestamata vähendavad järgmise aasta netopalka.
Samas tuleb eluasemelaenu kohustustega majapidamistele (ligi veerand leibkondadest) positiivne mõju langevatest intressimääradest. Kui praegu on 6 kuu euribor langenud eelmise aasta oktoobrisse jäänud tipust juba ligi 1,5 protsendipunkti, siis järgmisel aastal peaks intressimäärade kiire langus jätkuma. Ka pensionid on kasvanud viimasel viiel aastal hindadest rohkem. Vanaduspensionäre on aga ligi veerand Eesti elanikkonnast. Kui valitsuse maksuküüru kaotamise lubadus püsima jääb, paraneb majapidamiste ostujõud suurema hooga 2026. aastal.
Inimeste säästud suurenevad
Nõrk tarbimine ja investeeringute langus, samal ajal kui reaalpalk kasvab, on suurendanud majapidamiste säästusid. Majapidamiste hoiuste kasv on juba ületanud koroonakriisi-eelse pikaajalise keskmise. Kuigi keskmiselt jääb majapidamistel igapäevaste kulutuste kõrval järele rohkem vaba raha, on hoiused väga erinevad ja ka nende kasv ei ole kaugeltki ühesugune. Näiteks on Swedbanki eraklientidest ligi kolmandikul kuu keskmisena hoiuseid vaid kuni 100 eurot ja ligi pooltel kuni 1000 eurot.
Teatavasti suurenesid majapidamiste hoiused kiiresti koroonakriisi ajal ja on siiani püsinud üle kriisieelse tõusutrendi. Samas on inflatsiooni mõjul hoiuste ostujõud tublisti kannatada saanud. Pankade makstavad intressid on aga tähtajalised hoiused atraktiivseks muutnud. Majapidamised on suunanud 37% oma hoiustest ehk 4,4 miljardit eurot tähtajalisteks ja teenivad nendelt lisatulu. Viimati oli tähtajaliste hoiuste osakaal nii suur 10 aastat tagasi ja nendel olev raha on ligi viiendik selle aasta nominaalsest eratarbimisest. Kuigi osa tähtajalistest hoiustest võib liikuda tagasi nõudmiseni hoiustele, kui nendele makstavad intressid vähenevad, leiab osa tee ka tarbimisse ja investeeringutesse.
