Kaardimaksete käive on indikaator eratarbimise käitumise kohta sest eraisikud teevad maksekaartidega ligi 40% kogu eratarbimise kulutustest. Swedbanki poolt välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61%, mille põhjal võiks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist laiendada kogu Eestile.
Kaardimaksete käibe statistika näitab, et aprillis ja mais tegi eratarbimine Eestis tugeva languse. Sügavaim langus jäi aprilli algusesse, misjärel see tasapisi leevenema hakkas. Kui aprilli esimesel nädalal vähenes kaardimaksete käive aastases võrdluses 36%, siis mai viimaseks nädalaks oli langus taandunud vaid ühe protsendini.
Kaubanduskeskuste avamine parandas hüppeliselt tarbimist
Swedbanki kaardimaksete käibe paranemine on toimunud kõigis suuremas 15 kulugrupis. Kui aprillis suurenes Swedbanki kaardimaksete käive vaid toiduainete ostmisel, mis on ligikaudu viiendik majapidamiste tarbimiskorvist, siis mais oli kasvus kulugruppe juba neli: toiduained, sisustus- ja ehituskaubad, spordikaubad ja elektroonika. Mitmete kaupade ja teenuste ostudel – näiteks rõivaste, elektroonika, spordikaupade, ilukaupade ja -teenuste ja ostudel muudes erinevates poodides – paranes kaardimaksete käive hüppeliselt koos kaubanduskeskuste avamisega.
Turismiga seotud teenused tugevas languses
Mai lõpu seisuga olid väga tugevas languses kaardimaksed kõikides turismiga seotud teenustes: majutusasutustes, reisiteenustes, lennupiletite ostudes jms. Juuni esimesel nädalal ei olnud nende teenuste juures veel olulist paranemist näha. Samuti võetakse jätkuvalt automaatidest vähem sularaha, kui aasta tagasi samal ajal. See näitab, et eratarbimise langus on aprilli alguse madalseisust küll taandumas, kuid see on jätkuvalt nõrk.
Tarbimise vähenemine kasvatab säästusid
Tarbimise vähenemine on suurendanud inimeste säästusid. Swedbanki eraisikute nõudmiseni hoiuste portfelli kasv, mis aeglustus alates möödunud aasta aprillist, kiirenes eriolukorra kehtestamise järgselt taas. Mai lõpuks hoiuste portfelli kasv küll veidi aeglustus, kuid oli jätkuvalt väga tugev. Hoiuste portfelli kasvu aeglustumise põhjuseks maikuus oli ühelt poolt tarbimise languse taandumine aga ka Töötukassa töötasu hüvitise saajate arvu suur tõus. Mai lõpus sai töötasu hüvitist 19% kogu tööhõivest ja juuni keskpaigas juba 20%. Registreeritud töötute arv suurenes mai lõpuks kuu ajaga ligi 1950 inimese ning töötusemäär vaid 0,3 protsendipunkti võrra 7,8 protsendini. Seega ühe kuuga registreeritud töötute arvu tõus tarbimisele ja hoiustele veel olulise mõjuga ei olnud.
Töötasu hüvitise lõppemine ja töötuse järsem tõus annavad tarbimisele täiendava löögi
Olukord muutub kui juuni lõpus töötasu hüvitis ära lõpeb. See suurendab töötute arvu, pidurdab eraisikute hoiuste portfelli kasvu ning annab täiendava löögi tarbimisele. Meie prognoosi järgi saavutab tööpuudus tipu sügisel ning võib kerkida ligi 15 protsendini. Tarbimise langust pehmendavad inimeste suuremad säästud ja nende parem finantsseis võrreldes 11 aasta taguse majanduskriisi eelse ajaga. Kui 2002-2007. aastatel olid Eesti inimeste tarbimine ja finantskohustused keskmiselt suuremad, kui nende sissetulekud, siis kriisi järgsetel aastatel on mõlemad näitajad sissetulekute suhtes positiivsed olnud. See toetab inimeste finantskohustuste täitmist raskemates majandusoludes. Samas on säästude jaotus Eestis väga ebaühtlane, mistõttu mõjutab majanduskriis ja töötuks jäämine inimesi väga erinevalt.
