Eesti ettevõtete käive läks käesoleva aasta teises kvartalis langusesse ja kasumikasv pidurdus. Majanduse mahu langus, samas kui inflatsioon raugeb, on vähendanud ettevõtete võimalusi kasumit teenida. Ettevõtete äritegevust ja kasumlikkuse kasvu piirab ka halvenenud konkurentsivõime.
Kiire tööjõukulude kasv pärsib konkurentsivõimet
Paljud tootmisega seotud hinnad küll juba vähenevad, kuid näiteks ekspordihindade tase on teiste riikidega võrreldes tõusnud viimase paari aastaga väga kõrgele. Samuti on kogumajanduse hinnapõhist konkurentsivõimet iseloomustav tööjõukulu kasvanud ühe ühiku lisandväärtuse tootmiseks Eestis rohkem kui näiteks Lätis, rääkimata Soomest, Rootsist ja Saksamaast.
Kuna sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vähenemise juures on tööhõive ja töötatud tundide arv liiga kõrgeks jäänud, on reaalne tööjõutootlikkus langenud juba alates 2021. aasta teisest poolest. Püsivalt nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt viimase 20 aasta jooksul olnud. Samal ajal on palgakasv väga tugev.
Mida rohkem ületab tööjõukulu kasv tootlikkust, seda enam kannatab ettevõtete konkurentsivõime. Inflatsiooni kiirenemise esimeses faasis, 2021. aasta teisest poolest kuni 2022. aasta alguseni, mõjutas Eesti üldist hinnakasvu kõige rohkem ettevõtete kasumite suurenemine, sel aastal aga mängivad selles suurimat rolli tööjõukulud.
Tööjõukulude osakaal kogumajanduse hinnakasvus on püsinud üsna sarnasel kõrgel tasemel juba üle aasta. Selle aasta esimesel poolel on ettevõtete käive jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, kuid tööjõukulud on suurenenud kümnendiku võrra. Kuigi tööjõukulude kasv aeglustub, jääb see tõenäoliselt ka lähiajal ettevõtete käibega võrreldes liiga kiireks.
Eestil on oma hindadega üha keerulisem konkureerida
Eesti keskmine hinnatase liikus juba varem tasapisi lähemale meie kaubanduspartnerite hindadele, kuid viimase paari aastaga on see teinud erakordselt kiire hüppe.
Eesti keskmine hinnatase on teatavasti kõrgem kui Lätis ja Leedus ning OECD esialgsetel andmetel on see kerkinud juba 78 protsendini Soome hindadest, 86 protsendini Rootsi ja 93 protsendini Saksamaa hindadest. Lisaks kiirele hinnakasvule, on Eesti ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet halvendanud ka reaalse efektiivse vahetuskursi kallinemine võrreldes näiteks Leedu, Saksamaa, Soome ja eriti Rootsiga, kus valuuta on oluliselt nõrgenenud.
Hinnang konkurentsivõimele on madalamail tasemel
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Konkurentsivõime halvenemine pidurdaks ekspordi taastumist ja müüki siseturule, kui nõudlus paranema hakkab.
Nõrk välisnõudlus ei mõjuta ainult vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid oluliselt suuremat kodumaist väärtusahelat – ka ettevõtteid, mis toodavad neile kaupu või pakuvad teenuseid.
Vaatamata hindade tõusule ja ettevõtete hinnangule oma konkurentsivõime nõrgenemise kohta, on Eesti kaupade ja teenuste turuosa maailmas viimastel aastatel (2020–2022) suurenenud. Euroopa Liidu liikmesriikidest on sel perioodil tugevama kasvuga olnud vaid Iirimaa ja Leedu ekspordi turuosad.
Kõrgem maksukoormus annaks veel suurema hoobi
Eesti on ettevõtete maksukoormusega Euroopa keskmiste hulgas. Ettevõtete viimaste toetuste kohta Euroopas küll veel täpseid võrdlusandmeid ei ole, kuid paar aastat tagasi oli Eesti ettevõtete maksukoormus koos subsiidiumidega samuti Euroopa keskmine. Seega ei tohiks mittefinantsettevõtete praegune maksustamine meie konkurentsivõimet teiste Euroopa riikidega võrreldes rohkem halvendada. Küll on aga Eesti ettevõtete maksukoormus kõrgem kui Lätis ja Leedus. Mida kõrgemaks tõuseb ettevõtete maksukoormus, seda tugevama löögi saab nende konkurentsivõime.
Ettevõtted vajavad rohkem investeeringuid
Ettevõtete konkurentsivõime tõstmise üks eeldus on küll nõudluse paranemine, kuid tootlikkuse tõstmiseks vajavad ettevõtted rohkem investeeringuid.
Nõrgenenud nõudlus, kindlustunde halvenemine ja intressimäärade tõus on aga investeeringuid vähendanud. Tööstusettevõtete investeeringuid hoiab tagasi ka tootmisvõimsuste rakendatuse oluliselt madalam tase. Nii on ettevõtete investeeringud kukkunud sel aastal tublisti alla pikaajalist keskmist SKT suhtes. Kogumajanduse investeeringud masinatesse ja seadmetesse, transpordivahenditesse ja intellektuaalomandiga seotud toodetesse olid selle aasta esimesel poolel veidi enam kui kümnendik SKT-st. Sellega paigutus Eesti Euroopa keskmiste hulka. Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis ja parandada oma konkurentsivõimet, kui nõudlus suurenema hakkab.
