Kui eelmisel aastal suurenes Eesti mittefinantsettevõtete käive aastases võrdluses 28 protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis aeglustus see vaid 6 protsendini. Käibekasvu aeglustumine algas juba eelmise aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on nõudluse nõrgenemine ja hinnakasvu taandumine. Vaatamata ettevõtete käibe aeglustumisele jäi see siiski üle pikaajalise (10-aastase) trendi – koroonakriisist väljudes ja kiire hinnakasvu toel tegi käive erakordselt tugeva tõusu.
Kuigi tööjõukulude kasv aeglustus 12 protsendini, ületas see oluliselt ettevõtete käibekasvu. Samas aeglustus ülejäänud kulude kasv ning tulemuseks oli kümnendiku võrra suurem kogukasum, kui aasta tagasi. Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes veidi ka ettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal käibes). Esimesel kvartalil on sesoonsete mõjude tõttu ettevõtete kasumlikkus olnud aasta ülejäänud kvartalitega võrreldes madalam.
Kogukasumi kasvu panustas enim energiatootmine
Ligi veerand ettevõtete sektori käibekasvust esimesel kvartalil tuli mootorsõidukite hulgi- ja jaemüügiga tegelevatest ettevõtetest. Käive vähenes aga ehituses, hulgikaubanduses, transpordisektoris ja materjalide taaskasutamises. Sektori kogukasumi kasvu panustas aga juba neljandat kvartalit järjest kõige enam energiatootmine. Tugeva mõjuga oli ka hulgikaubandusettevõtete kasumikasv. Kokkuvõttes aga ligi pooltes tegevusalades esimeses kvartalis kasum vähenes või oli tegemist kahjumiga.
Ettevõtted suurendavad investeeringuid oma konkurentsivõime parandamiseks
Kuigi Eesti majandus on languses, ettevõtete kindlustunne on nõrk ja laenuintressid järsult tõusnud, suurendasid ettevõtted oma investeeringuid jooksevhindades 28 protsendi võrra. Ka hiljuti avaldatud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi plaanitakse sel aastal investeeringuid suurendada, et hoida või taastada kasumlikkust. Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis või parandada oma konkurentsivõimet, kui nõudlus paranema hakkab.
Viimastel kuudel on maailmas hakatud ettevõtteid süüdistama liigses ahnuses ja kiirele inflatsioonile kaasa aitamises (nõndanimetaud ahnusinflatsioonis). Baltimaades, kus inflatsioon on olnud Euroopa kiireim, on ka ettevõtete kasumlikkused olnud suurimad. Kui vaadata Eesti mittefinantsettevõtete kasumlikkust, siis on see küll kahel viimasel aastal tõusnud, kuid jääb siiski alla 2017. aasta ja sellele eelnevate aastate keskmisele kasumlikkusele. Ettevõtete kasumite suurenemisele on aidanud kaasa käibe kiirem kasv võrreldes tööjõukuludega. Ettevõtted said veel eelmisel aastal suunata oma kõrgemad tootmissisendite kulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Müügihindu tõsteti kiiresti, kuna ootused tootmissisendite kallinemiseks tõusid ja ebakindlus tootmissisendite kättesaadavuse halvenemiseks oli suur.
Hinnatõusule on kaasa aidanud tugev nõudlus
Samas toetas hindade tõstmist ka tugev nõudlus. Majandus taastus pandeemiast ja majapidamised hakkasid kriisi ajal kogunenud suuri hoiused eelmisel aastal üha rohkem kasutama. Muuhulgas toetasid nõudlust teisest sambast välja võetud pensionirahad. Kuigi reaalpalk peaks varsti kasvule pöörduma, hakkab see tarbimismahtu suurendama viiteajaga. Samuti piirab vähemalt lähiajal paljude majapidamiste nõudluse kasvu kõrged laenuintressid, mis viivad nende eelarvest üha suurema summa.
Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab üldist hinnakasvu
Ettevõtete kogukasum ja kasumlikkus sõltuvad paljuski tööjõukulude muutusest. Kuna nõudlus jääb sel aastal nõrgaks, müügihindade kasv on juba kiiresti aeglustunud, samas kui tööjõukulude kasv püsib tugev, siis annab see löögi ettevõtete kasumitele ja kasumlikkusele. Seda kinnitasid ka Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtted, kelle hinnangul käive ja kasumlikkus sel aastal langeb. Eesti kõikide majandussektorite hinnakasvu ootused on lähikuudeks kiiresti vähenenud. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab aga üldist hinnakasvu.
