Ettevõtete sektori müügitulu kasvas jooksevhindades teises kvartalis 33%, mis on ligikaudu sama kiire tempo nagu esimeses kvartalis. Hulgikaubandus, töötlev tööstus ja energiatootmine andsid ligi 60% ettevõtete sektori müügitulu kasvust.
Tugeva müügitulu kasvu taga on paljuski kiire hinnakasv ning mahtudes, ehk püsivhindades, oli tegemist müügitulu aeglustumisega. Kuna kulude kasv jäi müügitulu kasvule veidi alla, siis suutsid ettevõtted oma kogukasumit kasvatada.
Teises kvartalis suurenesid tööjõukulud aastases võrdluses 18% ehk oluliselt vähem, kui ettevõtete müügitulu. Tööjõukulude kasv on müügitulu kasvule jäänud alla juba alates eelmise aasta algusest, mis on müügitulus vähendanud ka tööjõukulude osakaalu. See aga ei tähenda, et ettevõtetel oleks palju ruumi tööjõukulude suurendamiseks, sest nende ülejäänud kulude kasv ületab juba pikemat aega müügitulu kasvu.
Ettevõtted ei saaks tööjõukulude kasvu kiirendada ka vaatamata sellele, et nende tööjõu tunnitootlikkus on tööjõukuludest kiiremini tõusnud. Põhjuseks see, et ettevõtete sektori kogutootlikkus on nii sel kui ka eelmisel aastal vähenenud. Kiire hinnakasvuga võidu palkade tõstmine tekitaks nõndanimetatud palga-hinnakasvu spiraali, mis võib kiire hinnakasvu püsivamaks muuta ja see võib omakorda halvendada Eesti ekspordi konkurentsivõimet.
Ettevõtete müügitulu ja kogukulude kasvu vahe on sel aastal vähenenud, mis näitab, et sellise trendi jätkudes võib ettevõtete sektoris teenitud kasum vähenema hakata. Vähenev nõudlus ja kõrged energiakulud annavad tugeva löögi ettevõtete kasumlikkusele. Samas on kõrgele tõusnud energiakulude mõju tegevusalade lõikes väga erinev.
Eelpool kirjeldatud kvartalinäitajate juures tuleks arvestada, et need on esialgsed ja hiljem, ettevõtete täpsema aastastatistikaga korrigeerides, võivad need muutuda.
