Swedbanki Baltikumi ärikinnisvara turuülevaate kohaselt ei ole kaugtöö mõjutanud oluliselt büroopindade vakantsust. Kuigi reaalne kontori kasutus on pandeemia-eelse ajaga võrreldes madalam, siis on suurenenud ruumi nõudlus ühe töötaja kohta.
„Baltikumis naasevad töötajad parema meelega kontorisse, kuna distants kodu ja töökoha vahel pole suur ning paljudes eramajades puudub kodukontori võimalus. Samuti parandavad ettevõtted järjest töökeskkonda, et töötajaid kontorisse tagasi meelitada. Näiteks panustatakse helikindlate tubade, koosolekuruumide, kööginurkade ja tervisealade loomisesse. Ka büroopind ühe töötaja kohta on kasvanud, kuid jääb endiselt alla Põhjamaade kontoritele,” ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Eero Treumann.
2025. aastal kolib ka Swedbanki peakontor Tallinna uusimasse Arteri kvartali kõrghoonesse. „Meie, nagu ka paljud teised ettevõtted, soovime pakkuda oma töötajatele parimat võimalikku töökeskkonda, mis vastaksid tänapäevastele tööviisidele. Töökeskkond ei mängi rolli ainult töötajate kontorisse meelitamisel, vaid ka uute inimeste värbamisel,” selgitas Treumann.
Tallinnas ja Vilniuses mõjutasid A-klassi büroohoonete vakantsust uued arendused ning vabade pindade osakaal oli 8,5% ja 6,9%. Riias oli vakants aga 15,2%, mida mõjutas ühe projekti, Zunda tornide, anomaalselt suur vakantsus. Põhjuseks on ruumide rendihind, mis ületab oluliselt turu keskmist. Kui antud projekt välja jätta, siis on Läti pealinna A-klassi hoonete vakants ligi 8%.
„Kui üks erakordne projekt välja jätta, siis on keskmine üürihind Balti turul taskukohane. See on ka üks põhjustest, miks hübriidkontoriga ettevõtted ei koli väiksemale pinnale,” lisas Treumann. Nii jäävad Tallinnas A-klassi büroopindade hinnad vahemikku 16-22 eurot, Riias 15-18 eurot ja Vilniuses 16,5-20 eurot ruutmeetri kohta. B1 klassi varade hinnad on kolmes pealinnas sarnased, jäädes vahemikku 9-16,5 eurot ruutmeetri kohta.
Kuna uute büroopindade täitumine tuleb suuresti vanemate ja madalama kvaliteediga pindade arvelt, siis peavad omanikud panusta üha rohkem renoveerimisele. Sellele vaatamata on teises kvartalis näha vanemate pindade vakantsuse kasvu. „Swedbanki portfell koosneb peamiselt uuematest hoonest ning meie vanemad kinnisvaraobjektid on valdavalt väga hea asukohaga,” ütles Treumann.
Keskmine üürihind on tõusnud nii vanemate kui ka uuemate pindade puhul, viimasel on vedajaks kasvanud ehitushinnad ja indekseerimine. Uute kontoripindade puhul on energiatõhusus üks peamisi tingimusi uue hoone valikul. „Eelmisel talvel nägime, kuidas kõrvalkulude tõusu tõttu pidid madalama energiaklassiga hooned rendihinda alandama. Seega vaadatakse nüüd energiaklassi üha hoolikamalt,” lisas Treumann.
Kokkuvõttes on Baltikumi büroopinnad märgatavalt paremas olukorras kui USA või Euroopa suurlinnade ärikinnisvara, kus vakants on peale pandeemiat endiselt kõrge ning tõusvad intressimäärad survestavad tugevalt üüritootlust.
