Eesti tarbijahinnaindeks alanes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,5%. Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem tavapäraselt energia hinna langus. Elekter, soojusenergia ja küte odavnesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7% ja mootorikütused 10%.Toornafta oli eurodes arvestatuna maailmaturul veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 45% odavam.
Mootorikütuste hinnad Eestis on odavnenud toornaftast vähem, kuna mootorikütuste hinnast moodustavad suure osa maksud. Erinevad maksud moodustasid märtsi algul, pärast viimast aktsiisimäärade tõusu tänavu veebruaris, bensiini jaehinnast üle 60%.
Erinevatest kaubagruppidest kallinesid veebruaris enim alkohoolsed joogid, rõivad ning meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused. Aktsiisimäärade tõus tõstis alkohoolsete jookide hindu. Meelelahutuse kallinemise taga on tugev nõudlus ja tarbijate ostujõu kasv. 2016. aastal tõusevad hinnad Eestis energia odavnemise tõttu tagasihoidlikult.
Deflatsioon jõudis tagasi ka euroalale, kus harmoneeritud hinnaindeks alanes veebruaris aastatagusega võrreldes 0,2%. Hinnalanguse taga oli samuti energia. Energiat arvestamata tõusid hinnad euroalal 0,7%.
Madalate hindade ja hinnaootuste tõttu ootame 10. märtsil Euroopa Keskpangalt täiendavaid rahapoliitilisi meetmeid. Võimalik on näiteks hoiuste baasintressimäära valikuline langetamine ja/või varaostuprogrammi laiendamine. Eesti jaoks tähendab see eelkõige madalate intressimäärade püsimist, mis peaks soodustama investeeringuid nii meil kui mujal Euroopas. Odav euro toetab omakorda teatud määral euroala eksporti.
