Keskmine tarbimiskorv kallines juulis aastaga 5 protsendi võrra. Viimati oli hindade tõus 5 protsendi juures kümme aastat tagasi, 2011. aastal, kui nafta hind oli praegusest oluliselt kõrgem, 110 dollarit barreli kohta.
Energia kallinemine on kiire hinnatõusu peasüüdlane ka praegu. Rohkem kui pool 5-protsendilisest hinnatõusust tuli ainult kahe kaubagrupi, elektri ja mootorikütuste, kallinemisest. Hinnatõus on Eestis euroala kiireim ja üks kõrgemaid Euroopa Liidus, sest meil on energia osakaal tarbimiskorvis suur.
Elektri börsihind oli juulis erakordselt kõrge – ligi kolm korda suurem kui aasta tagasi. Elektri hinda tõstsid gaasi, kivisöe ja süsinikdioksiidi kvoodi kallinemine ning elektrikaablite remont, mis vähendas Põhja- ja Baltimaade turul elektri pakkumist. Elektri hind peaks lähikuudel läbilaskevõimsuste paranedes natuke rahunema, aga jääma siiski oluliselt kõrgemaks, kui aasta tagasi.
Üüri hind kerkis aastaga 9% võrra. Nõudlus üürikorterite järele tasapisi kosub. Üürikorterite pakkumisi oli nii Tallinnas kui Tartus umbes viiendiku võrra vähem kui aasta tagasi, samas oluliselt rohkem kui 2019. aastal samal ajal.
Mootorikütuste hind tõusis viiendiku võrra
Nafta hind ulatus juulis üle 70 USA dollari barreli kohta. Eurodes arvestatuna oli nafta hind ligi 70% kallim kui aasta tagasi. Mootorikütuste hind püsib lähikuudel kõrge, sest nõudlus kütuste järele on tugev.
Erakordselt soe ilm ja palju üritusi soodustasid Eesti-sisest reisimist. Juunis peatus majutusettevõtetes oluliselt rohkem siseturiste kui eelmisel või üle-eelmisel aastal samal ajal. Liikumisandmed näitavad, et ka juulis liikus nii kaubanduskeskustes kui meelelahutusasutustes märgatavalt rohkem rahvast kui aasta varem. Tugev nõudlus tõi omakorda kaasa vaba aja ja meelelahutusega seotud kaupade ja teenuste hinnatõusu.
Kiire hinnatõus jätkub aasta teisel poolel
Energiahinnad püsivad kõrged. Septembrist tõuseb märgatavalt gaasi maksumus, mis lisab hinnatõusule veel 0,3 protsendipunkti. Lisaks hakkab kiirenema toiduainete hinnatõus. Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad tõusma umbes 3 protsendi võrra. Hinnatõus jääb siiski alla keskmise palga kasvule. Keskmine palk peaks Swedbanki hinnangul kerkima sel aastal 4 protsendi võrra.
