Veebruaris tõusid hinnad aastagusega võrreldes 17,6%. Eelmise kuuga võrreldes kallines tarbija ostukorv 0,6% võrra.
Veebruaris panustas hinnatõusu kõige rohkem energia. Viiendik hinnatõusust tuli elektri kallinemisest. Valitsuse energiatoetused majapidamistele olid eelmisel talvel heldemad kui tänavu.
Kinnisvaraturu jahtumine ja üürikorterite pakkumise kasv on kaasa toonud üüri hinna languse. Eelmise aasta septembriga võrreldes on üüri hinnad alanenud kümnendiku võrra.
Toit on aastaga kallinenud veerandi võrra. Toidutoorme ja energia hinna langus jõuab toidu hinda viitega. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi Eesti toidutootjad oma müügihindu järgmistel kuudel tõsta ei plaani. Toidukauplused ootavad aga hinnatõusu jätkumist. Selle taga võib olla toidumüüjate kasumlikkuse märgatav langus. Supermarketite ja toidupoodide kogukasum vähenes eelmisel aastal statistikaameti esialgsetel andmetel 98%.
Lisaks toidule kallines alkohol ja tubakas. 1. jaanuaril tõusis tubaka aktsiisimaks ja lõppes aktsiisivabastus tubakavedelikele. Kõrgema maksumääraga tubakas jõuab järk-järgult poodidesse.
Hinnatõus aeglustub aasta teisel poolel
Majandusaktiivsuse raugemine, majapidamiste ostujõu langus ja tööpuuduse tõus vähendavad nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele. Hinnatõusu rahunemisse panustab ka energia, erinevate toorainete ja rahvusvahelise transpordi hindade langus.
2023. aastal tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 9 protsendi võrra. Kõige rohkem panustab hinnatõusu toidu kallinemine. Keskmine netopalk peaks Swedbanki prognoosi järgi tõusma hindadega samas suurusjärgus ehk 9 protsenti.
