Märtsis aeglustus tarbijahindade kasv 15,3 protsendini. Inflatsiooni aeglustumine on ootuspärane. Kuigi kuises võrdluses on sel aastal kasvanud hinnad keskmiselt 0,7%, on hinnakasvu surved tublisti järele andnud. Senise hinnakasvu aeglustumise taga on peamiselt madalamale liikunud energiahinnad ja üha enam hakkab mõjuma ka aasta tagasi kiiresti kõrgele tõusnud võrdlusbaas.
Kui augustisse jäänud inflatsiooni tipu ehk viimase seitsme kuu võrdluses on hinnad kasvanud vaid 1,9%, siis eelmise aasta esimese seitsme kuuga tõusid hinnad 17,8%. Kui aga vaadata kuises võrdluses hindade kasvu, siis on need viimase seitsme kuuga kerkinud keskmiselt vaid 0,3%, mis on sarnane tempo näiteks 2016-2018. aastatele.
Märtsis mõjutasid inflatsiooni peamiselt kaks suuremat kulugruppi – kolmandik hinnakasvust tuli toiduainetest ja mittealkohoolsetest jookidest ning veerand eluasemest. Kui toiduainete hinnakasv on kuises võrdluses veel jätkuvalt kiire, siis eluasemega seotud hinnad on madalamate energiahindade mõjul viimastel kuudel isegi languses olnud.
Aastases võrdluses hinnakasvu aeglustumine meie hinnangul jätkub. Suvekuudel peaksime nägema juba ühekohalist inflatsiooni, kuid aasta esimeste kuude kõrge hinnakasvu mõjul jääb see aasta keskmisena ikkagi vaid veidi alla 10% – mis on eelmise aasta üle 19 protsendisele kasvule lisaks oluline koormus majapidamistele, eriti just madalamate sissetulekute juures. Samas peaks hinnakasvu aeglustumise ja tugeva palgakasvu koosmõjul majapidamiste ostujõud hakkama aasta teisel poolel tasapisi paranema. Laenukohustustega majapidamiste ostujõu paranemist pidurdavad aga kõrgemale tõusvad intressimäärad ja koos sellega suuremad laenukulud.
Sel aastal annavad Eestis hinnakasvu suurima panuse toiduained, samas kui kõige tugevamalt pidurdab seda eluasemega seotud hinnakasvu aeglustumine. Hinnakasvusurved on nii maailmaturul kui ka Eestis vähenemas. Lisaks madalamatele energiahindadele, on leevenenud hinnasurved tarneahelates. Tööstusmetallide hinnad on aastatagusega võrreldes madalamad ja tipust allapoole liiguvad ka maailmaturul toidutoormete hinnad. Eestis on juba alates möödunud aasta suvest aeglustunud kiiresti impordi- ja töötleva tööstuse tootjahinnad. Kuigi varasem kiire hinnakasv kandub jätkuvalt veel paljudesse kaupadesse ja teenustesse, siis see mõju tasapisi taandub.
Hinnakasvu peaksid hakkama üha enam pidurdama ka keskpankade, meil eriti Euroopa Keskpanga, kiire intressimäärade tõstmine, mis peaks nõudlust vähendama. Samas võivad energiahinnad veel üllatusi pakkuda. OPEC+ poolt naftatootmise kärpimine ja Hiina majanduse avanemisega kaasnev nõudlus toorainete järele võivad suurendada hinnasurveid.
