Inflatsiooni arvestav jaekaubandusettevõtete müügitulu, ilma mootorsõidukite müügita, langes aprillis 11%. Vähenemine on toimunud juba kaheksa kuud järjest. Jaemüügi trendi tipp jäi eelmise aasta märtsi ja selle ajaga võrreldes oli aprillis müügimaht kümnendiku võrra väiksem. Tarbimise mahu langusele laiemas plaanis viitab ka inflatsiooni arvestav Swedbanki kaardimaksete vähenemine, mis on kestnud juba alates eelmise aasta suvest. Ka maikuu esimese poole esialgsed andmed näitavad languse jätkumist.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades oli aga aprillis languses teist kuud järjest. Viimati vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades kolm aastat tagasi, koroonakriisi alguses – siis vähenes see küll vaid kaks kuud, kuid kukkumine oli tugev. Kui võrrelda jaekaubanduse müügitulu viimase kümne aasta trendiga, siis on see jooksevhindades jätkuvalt tublisti üle selle, püsivhindades ehk müügimahtudes on aga kukkunud allapoole.
Jaemüügimaht väheneb pea pooltes Euroopa Liidu liikmesriikidest, kusjuures Eestis on see langus keskmisest suurem. Peamiseks põhjuseks kiire hinnakasvu tõttu elanike ostujõu vähenemine.
Mootorsõidukite müügimaht ehk hinnakasvu arvestav jaemüük, kasvas aprillis aga juba üheksandat kuud järjest. Aastases võrdluses suurenes see siis 4% ja selle aasta esimese nelja kuuga 11%. Jooksevhindades on need kasvud aga lausa 10% ja 19%. Koroonakriisi kõige raskemal, 2020. aastal vähenes mootorsõidukite müügimaht pea viiendiku võrra. Sellele järgnesid probleemid tarnetega ja uute autode pikaks veninud ootejärjekorrad. Nüüd on tarneprobleemid leevenenud, eraisikute nõudlus autode ostmiseks korralik ja ettevõtete poolel stabiilne. Eraisikute nõudlust autode ostmiseks selgitab ka varem kogutud suured hoiused, mida nüüd kasutatakse. Samas on hoiused väga ebaühtlaselt jaotunud ja koondunud rohkem suuremate hoiustega ja kõrgema sissetulekuga inimeste kätte.
Inimeste kindlustunne on küll tublisti allpool pikaajalist keskmist, kuid see on juba mitu kuud tasapisi paranenud. Paranemise oluliseks põhjuseks on vähenenud hinnakasvu ootused, millega koos on kosunud positiivsem perspektiiv perede finantsolukorra suhtes. Palgakasv on tugev ja koos inflatsiooni aeglustumisega peaks see reaalpalga varsti tõusule pöörama. Tarbimise mahtu hakkab see aga suurendama viiteajaga. Lähiajal piirab paljude majapidamiste nõudluse kasvu kõrge laenuintress, mis viib eelarvest üha rohkem raha. Samas saavad eluasemelaenudega majapidamised suurenenud laenumaksetega keskmiselt hästi hakkama.
Kuigi me prognoosime sel aastal Eestis eratarbimise mahu tagasihoidlikku vähenemist, toetab seda võrdlemisi tugev tööturg. Majandus on sel aastal küll languses, kuid tööpuudus peaks suurenema mõõdukalt. Hõivatute arv veidi väheneb, kuid eelmise aasta väga tugeva hõivekasvu tõttu jääb see jätkuvalt kõrgeks. Tugev tööturg hoiab aga palgakasvu jätkuvalt kiirena nii sel kui järgmisel aastal. Kavandatavad maksutõusud kärbivad küll tarbimismahtu, kuid praeguse prognoosi järgi ei tohiks seda langusesse viia.
