Hõive kasvas teises kvartalis veelgi
Teises kvartalis tööturu numbrites olulisi muutusi ei toimunud. Hõive määr oli endiselt rekordkõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga tuhande inimese võrra. Töötajate arv kerkis suhteliselt vähe, kuna aasta tagasi toimus hõives suurem hüpe. Kasvas palgatöötajate arv ja seda just teenindussektoris. Ettevõtjate arv ei muutunud.
Statistikaameti hinnangul töötute arv aastaga ei muutunud. Tööpuudus ulatus teises kvartalis 5,1 protsendini. Töötukassa andmetel suurenes töötute arv teises kvartalis aastaga pisut – 850 inimese võrra. Kõige rohkem tõusis erialase ettevalmistuseta töötute arv. Teisel kohal olid ehitajad.
Tööjõupõud on suurem teeninduses ja ehituses
Tööjõupuudus oli juulis Konjunktuuriinstituudi andmetel äritegevust takistav peamine tegur veerandi tööstusettevõtte ning kolmandiku teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem, seda eriti ehituses. Teeninduses on tööjõupuudus endiselt ettevõtjate jaoks kõige suurem mure, samas välisturule müüvas tööstuses on kõige olulisem takistus vähene nõudlus. Kuna nõudlus välisturgudel nõrgeneb, peaks ka tööjõupuudus eksportivates ettevõtetes mõnevõrra leevenema. Ehitussektori jahtumine Põhjamaades võib samuti suurendada huvi Eestisse naasmise vastu. Häid inimesi on aga endiselt raske leida.
Järgmisel aastal peaks tööjõupuudus mõnevõrra leevenema
Töötajad tunnevad ennast tööturul praegu võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja Tolliameti andmed näitavad kaheksa protsendilist keskmise palga kasvu teises kvartalis.
Swedbanki prognoosi järgi püsib hõive määr kõrge ja tööpuudus madal ka aasta teisel poolel. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal kaheksa protsendini.
Järgmisel aastal peaks palgakasv aga mõnevõrra rahunema, kuna majanduskasv aeglustub ja nõudlus täiendava tööjõu järele eelkõige eksportivates harudes väheneb. Uued kaubanduspiirangud ja Brexit suurendavad ebakindlust ja vähendavad maailmamajanduse kasvu väljavaateid. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui siseturul alanenud ja jõudnud eelmise kriisi aegsele tasemele.
