Lühike vastus sellele küsimusele on täna jah ja ilmselt on see nii ka homme ja ülehomme. Eluasemelaen ei ole ühekordne ost, eluasemelaenu keskmine pikkus lepingu sõlmimisel on 26 aastat, mis tähendab, et laenuvõtja näebki selle perioodi vältel erinevaid majandustsükleid ning intressimäärasid.
Eelmise aasta oktoobris nägime ära euribori viimaste aastate tipu 4,1% juures. Kindlasti oli see ehmatav nii olemasolevatele kui ka uutele kodulaenu võtjatele – ei ole ju viimase kümne aasta jooksul pidanud euribori pärast üldse muret tundma, sest see kõikus 1% ja koguni miinusprotsendi vahel. Enamike Swedbanki laenuklientide kuumakse on euribori tõusust tingituna kasvanud alla 100 euro ja me näeme oma praktikas igapäevaselt seda, kui tugevaks on muutunud Eesti inimeste finantskirjaoskus, sest raskuseid laenumaksete tasumisel on seejuures väga vähestel.
Samas loota, et lähitulevikus saabub aeg, mil terve laenuperioodi vältel püsivad intressid stabiilselt madalal, ei ole ilmselt mõistlik. Ka praegu jätkavad intressimäärad langemist, euribor on viimasel paaril kuul olnud stabiilne ja turud ootavad, et Euroopa Keskpanga otsused tooks kaasa ka eluasemelaenu aluseks oleva kuue kuu euribori langetamise. Seega, kui kodu on vaja, ei maksa selle ostmist edasi lükata. Pangad hindavad hoolikalt laenusoovija maksevõimet, et laenuvõtjad ei jääks oma maksete tasumisega tulevikus hätta ka siis, kuid intressid ootamatult kõrgemaks lähevad. Nimelt jälgitakse kodulaenu maksimaalse ülempiiri arvutamisel väga täpselt, et laenuvõtja igakuised finantskohustused ei oleks suuremad kui pool tema sissetulekutest. Alates 1. aprillist käesoleval aastal arvutatakse laen intressimääraga minimaalselt 6%-ga või tegelikuga, kui see on suurem kui 6%.
Laenuvõtja enda jaoks on oluline hinnata, kui palju ta soovib enda sissetulekust laenumaksetele kulutada, vaatamata maksimaalsele, 50%, lubatule. Eelmisel aastal väljastatud eluasemelaenu võtjatest Swedbankis olid 29% valmis laenumaksetele kulutama 41–50%; 39% oli valmis kulutama laenudeks 31–40% ning 30% kuni 30% sissetulekutest. 2%-l laenusoovijatest olid maksed suuremad, kuid sel juhul tegemist pigem ajutise nö ületusega, näiteks koduvahetusperioodil. Kodulaenude turg liigub meil siin Eestis sarnaselt Leeduga. Aastases võrdluses on uute laenude võtmine vähenenud, kuid samas saab öelda, et see langus on taandumas. Kuigi intressimäärad on tõusnud ja inimeste laenumakseid kasvatanud, ei ole see suurim laenuturu mõjutaja. Enim mõjutab turgu inimeste ebakindlus uute, suuremate ostude tegemisel ja just see osa võiks Eestis olla parem. Seda vaatamata sellele, et reaalpalk on eelmise aasta keskpaigast kasvanud ja järgmisel aastal jõuab see kukkumiseelse tasemeni tagasi. Nõrk kindlustustunne tuleneb aga töötuse kasvust, see paneb inimesi pelgama, et finantsolukord võib lähiajal halvemaks minna.
See tähendab ka seda, et kuigi lähiajal näeme intressimäärade langust, siis turu aktiivsus taastub aegamööda. Kuniks inimeste kindlustunne püsib kehvemapoolne, on ka laenuturul tehinguid vähem. Kellel aga otsest põhjust enda sissetulekute drastilise languse pärast muretsemiseks ei ole, ei ole ka põhjust laenuotsust määramata tulevikku edasi lükata. Sama puudutab ka kinnisvara hinda. Merko Kodud juhatuse liige Indrek Tarto rääkis hiljuti Swedbanki kinnisvaraturu teemalises taskuhäälingus, kuidas ka nemad näevad, et inimesed lükkavad ostuotsuseid edasi eelkõige ebakindluse tõttu. Samas aga, kui rääkida kinnisvara hindadest, ütles Tarto, et ostuotsuste edasilükkamine kinnisvarahindade odavnemise ootuses mõistlik ei ole. Kinnisvara kallinemise põhjused ei ole kuhugi kadunud, pigem lisandub neid aina juurde. Näiteks hakkavad tulevikus kinnisvara hinda kergitama lisaks olemasolevatele põhjustele 2026. aastast sisenditele lisanduv süsinikumaks, pidevalt karmistuvad ka erinevad rohenõuded. Viimati on teemaks olnud lisaks ka veel varjumiskohtade nõue, mis võib hinda oluliselt mõjutama hakata.
Seega, igale tõusule järgneb mõõn, igale mõõnale tõus, ehk majanduslangus saab alati läbi ja arvestades laenuperioodi pikkust, ei ole välistatud, et selle sisse jääb veel mõni väikesem või suurem majanduskriis. Praegu näeme me pangamaksete statistikast, et eratarbimise langus on taandumas ja eelmises kvartalis nägime juba ka kerget kasvu. Reaalpalk pöördub kasvule, intressimäärad langevad ning euroala inflatsiooni taandumine 2% juurde aitab Euroopa keskpangal ka kuue kuu euribori langetama hakata. Pangalaenu võtmisel aga ei ole nende prognooside tegemine niivõrd vajalik, oma kodu ostmine on samaväärselt oluline samm nii majanduslanguse kui -kasvu faasis. Eluasemelaenu võtmine tuleb hoolikalt läbi kaaluda ning seda aitab laenuvõtjal teha ka pank. Mõlemalt poolt hoolikalt läbimõeldud otsus ongi see õige otsus igal ajal.
