Keskmise palga kasv kiirenes esimeses kvartalis 13 protsendini. Palgakasv oli keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu.
Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel.
Avalikus sektoris kasvasid palgad kiiremini kui erasektoris
Kõige rohkem kerkis töötasu hariduses, kus keskmine palk tõusis aastaga viiendiku võrra. Õpetajate palgatõus andis keskmise palga kasvu olulise panuse, sest hariduse valdkonnas töötab kokku 62 000 inimest ehk kümnendik palgastatistikasse kaasatud töötajatest.
Erasektoris tõusis palk kõige hoogsamalt majutuses ja toitlustuses, kus töömahu kasv, miinimumpalga tõus ja tööjõupuudus andsid palgatõusuks 17 protsenti. Keskmine palk ei kasvanud vaid metsanduses, kus palgad tõusid veerandi võrra aasta tagasi, ja paberitööstuses, kus kõrged energia hinnad on sundinud tööpause tegema.
Kiire palga kasv survestab ettevõtjaid
Esimeses kvartalis kasvas ettevõtete käive palkadest oluliselt aeglasemalt. Tugev palgasurve suurendab nõudlust siseturul, aga vähendab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. See omakorda avaldub tööstustoodangu ja ekspordi mahu languses.
Käärid hindade ja palkade vahel on vähenemas
Keskmise netopalga eest sai selle aasta esimeses kvartalis 5% võrra vähem kaupu ja teenuseid kui aasta tagasi. Selle aasta teisel poolel peaksid palgad taas hindadest kiiremini kasvama.
Keskmise palga ostujõud jõudis madalpunkti eelmise aasta augustis. Augustiga võrreldes on ostujõud praeguseks juba 7% võrra tõusnud. Tarbijad seda aga ei tunneta, sest pangakontol on raha varasemast vähem ja kiiresti on kasvanud ka sellised kulud, mida statistikaameti hinnaindeksis ei ole, näiteks kinnisvara ja intressid.
Kuigi majanduslanguse tõttu on tööjõupuudus leevenenud, napib endiselt erinevate erialade spetsialiste. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovivad teenindusettevõtted töötajaid juurde palgata, samal ajal kui tööstuses on tööjõudu vaja varasemast vähem.
