Aasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel, kuid nõudlus püsib tugev. Tallinna korterite hinnakasv aeglustus teises kvartalis seitsme protsendini aastases võrdluses, mis ületas pealinna elanike netopalga kasvu. Samas toetas taskukohasust aastatagusest madalam eluasemelaenude intressimäär.
Erakordselt suur nõudlus uue eluaseme järele, millele ehitus ei suutnud samas tempos reageerida, viis nõudluse ja pakkumise tasakaalust ning kiirendas uute korterite hinnakasvu. Suurem osa tehingutest uute korteritega tehakse aga eelnevate kokkulepete põhjal, mistõttu uusarenduste hinnakasv teise kvartali statistikas veel ei kajastu ja need tehingud jõuavad statistikasse hoonete valmimisel. Seega tuleb kõrgem hinnakasv järk-järgult statistikasse hiljem. Korterite taskukohasuse indeksi väärtus teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll näitas tõusu, kuid võttes arvesse, et tehingud uute korteritega lisanduvad statistikasse viitajaga, on taskukohasus tegelikult halvenenud.
Tehingute statistikas näeme hetkel ka tavapärasest tunduvalt väiksemat uusarenduste osakaalu – teises kvartalis oli tehingute osakaal uute korteritega 18%. Võrdluseks oli vastav osakaal enne pandeemiat keskmiselt ligi 30% ning eelmise aasta teises kvartalis 36%.
Korterite taskukohasus tõenäoliselt halveneb
Müügis olevate korterite hulk uusarendustes on esimesel poolaastal vähenenud, mistõttu on uute korterite hinnad jätkuvalt kasvanud. Tänased pakkumishinnad on võrreldes sama arenduse eelmise etapi pakkumishindadega kasvanud 15-20%. Eluruumide arv, mille ehitamist on alustatud, oli aga poolaasta arvestuses viimase üheteistkümne aasta kui statistika on avaldatud kõrgemaid.
Seega peaks uute korterite pakkumine lähimas tulevikus hakkama järk-järgult suurenema ning leevendama tekkinud uusarenduste puudujääki. Majapidamiste finantsolukorda toetab palgakasv, suurenenud hoiused ning väljavõetud pensionisäästud. Meie hinnangul korterite hinnakasv jätkub tugeva nõudluse ja ehitusmaterjalide kallinemise mõjul. Korterite hinnakasv tõenäoliselt ületab netopalga kasvu käesoleva aasta teises pooles ning see halvendab tasukohasust. Madalad intressimäärad aga pidurdavad taskukohasuse halvenemist.
Riias ja Vilniuses oli palgakasv korterite hinnakasvust tugevam
Vilniuse elanike netopalga kasv oli teises kvartalis 12% ning ületas korterite hinnakasvu pea kaks korda. Riias kasvas netopalk 10% ning samuti ületas korterite hinnakasvu, mis oli 6%. Sarnaselt Tallinnale ei kajastu tehingud uute korteritega statistikas veel täiel määral ka Riias ega Vilniuses. Seda arvesse võttes eluaseme taskukohasus mõnevõrra paranes Riias, Vilniuses aga halvenes. Eluasemelaenude intressimäärad olid teises kvartalis aastatagusest madalamad kõigis kolmes Balti riigis.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
