Keskmise brutokuupalga kasv ulatus teises kvartalis ligi 7 protsendini. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur veerandil tööstus- ja teenindusettevõtetest ning lausa pooltel ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.
Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem. Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni. Täitmata ametikohtade arv oli esimeses kvartalis viimase kaheksa aasta suurim. Tööturule lisab pingeid ka tööealise elanikkonna vähenemine. Sellel aastal on tööealisi Eestis 6000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.
Teises kvartalis kiirenes palgakasv mõnevõrra madalama võrdlusbaasi tõttu. 2017. aasta kokkuvõttes peaks keskmise brutopalga kasv jääma siiski mõnevõrra aeglasemaks kui eelmisel aastal.
Teises kvartalis jätkus ilmselt kiire majanduskasv. Kuna hõivatute arv samal ajal alanes, siis palga- ja tootlikkuse kasvu vaheline erinevus meie hinnangul vähenes, hoolimata palgakasvu kiirenemisest.
Keskmine brutokuupalk tõusis enamus tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Keskmine palgatase ei muutunud kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses. Kinnisvaras ja põllumajanduses on ettevõtete kasumid varasemast väiksemad ja vakantside määr keskmisest madalam.
Palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal, kuna hinnad tõusevad. Teises kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimesel poolel suurenes jaemüük vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi kiire palgakasv jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal oluliselt kiirenema, kuna maksuvaba tulu tõus jätab enamikule rohkem raha kätte. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.
