Kuna esimese kvartali majanduskasv oli oodatust tublisti madalam, korrigeerisime selle aasta SKP kasvu veidi allapoole. Meie hinnangul kasvab majandus 2015.aastal 1,9%. Vaatamata ekspordi ja tootmismahtude kasvu seiskumisele, soodustab sel aastal majanduskasvu jõuline eratarbimine ja netoekspordi kasv. Eesoleva paari aasta väljavaade on optimistlikum tänu välisnõudluse oodatavale paranemisele – majanduskasv kiireneb järgmisel aastal 2,8%-ni ning peaks püsima samal tasemel ka 2017.aastal, selgus täna avaldatud Swedbanki makroanalüütikute koostatud majandusprognoosist.
„Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha, majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud. Vene sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on olnud küll võrdlemisi tagasihoidlik, kuid Venemaa majanduslangus koos rubla nõrgenemisega on avaldanud mitmetele majandusharudele negatiivset mõju nii Eestis, kui ka halvendanud meie lähemate kaubanduspartnerite majandusolukorda.
Kui varasemalt kompenseeris meie ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude kiire kasv, siis enam see nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on oma eksporti suunanud uutele turgudele. Ekspordimahud jäävad meie hinnangul sel aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid olukorra paranemist on oodata 2016. aastal,“ märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. „Euroopa Keskpanga rahapoliitika positiivne mõju euroala majandusele jääb eeldatavasti püsima, samuti on Soomes ja tasapisi ka Venemaal oodata majanduslanguse järk-järgulist taandumist. See parandab meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlust, mis omakorda toetab Eesti majandust.“
Vaatamata madalatele laenuintressidele on ettevõtete investeerimisaktiivsus olnud tagasihoidlik. „Käibekasvu pidurdumine ja suurenenud tööjõukulud piiravad ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, samuti on ärisektori kindlustunne sel aastal vähenenud. Oodatav välisnõudluse paranemine 2016. ja 2017.aastal, koos tootmismahtude kasvuga, toob aga ärisektoris kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks,“ selgitas ta.
Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Kuna sobivate töötajate leidmine on üha raskem, kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal aga taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt brutopalga tõusu, hindade languse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise koosmõjul. See toetab jõulist eratarbimist 2015.aastal. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine pidurdab aga eratarbimise kasvu järgneval kahel aastal.
„Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega. Lisaks suurendab tugev sisetarbimine teenuste sektori tööhõivet. 2016.-2017.aastatel vähenevad aga nii tööjõu pakkumine kui nõudlus tööjõu järele, sest tööjõu vähenemine ja kallinemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus sunnib ettevõtete vähenenud kasum ja halvenenud finantsseis töötajate arvu vähendama. Suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal ja tööpuudus püsib prognoosiperioodil madal,“ rääkis Mertsina.
Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest. Selle peamiseks põhjuseks on toorainete, sh energia, odavnemine maailmaturul. Ka toit odavneb sel aastal tänu toidu ülepakkumisele maailmas. „Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal, vastavalt 1,9% ja 2,5%. Oma osa on sellel valitsuse maksupoliitikal – alkoholi, tubaka ja mootorikütuste aktsiisitõusudel ning hotellide käibemaksumäära tõstmisel. Ka toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul mõnevõrra taastuma. Sisemaistest teguritest kergitab jätkuvalt kiire palgakasv peamiselt teenuste hindu,“ lisas Mertsina.
