Kui kõrvaldada tööpäevade arvu erinevused, kasvas Eesti tööstussektori tootmismaht augustis täna avaldatud Statistikaameti andmete põhjal vaid protsendi võrra.
Tööstussektori tagasihoidlikku kasvu toetas tootmismahtude suurenemine energiatootmises ja mäetööstuses. Samas oli töötleva tööstuse tootmismaht jätkuvalt languses. Tööstusel on tugev ja süsteemne mõju majandusele, kuna selles sektori loodud lisandväärtus on Eesti kogulisandväärtusest 18%, töötlevas tööstus aga ligi 15%. Töötlev tööstus on teatavasti ka suurim kaupu eksportiv majandusharu.
Kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Energiatootmise maht kasvas augustis aastases võrdluses kümnendiku võrra ja selle taga oli elektritootmise kiire suurenemine, samas kui soojuse tootmismaht vähenes. Elektrit toodeti 29% rohkem kui möödunud aasta augustis, kuid soojuse tootmine vähenes 11%. Samas elektri tarbimismaht augustis veidi vähenes. Kuigi elektri tootmine on juba pikemat aega olnud kõrgete hindade mõjul tugeva kasvuga, aitas augustikuisele kasvule kaasa aasta tagune madalam võrdlusbaas – siis elektritoodang vähenes. Mäetööstuse tootmismaht kasvas küll turbatootmise toel aastases võrdluses 121%, kuid ka siin oli tegemist tugeva baasefektiga. Möödunud aasta augustis tegi turbatootmine tugeva languse ja viis võrdlusbaasi madalale.
Töötleva tööstuse kasvu väljavaade on halvenemas
Tööstussektoris suurima mõjuga töötleva tööstuse tootmismaht vähenes augustis ligi 4%. Töötleva tööstuse tootmismaht väheneb juba alates juunist. Kõige tugevama negatiivse mõjuga sellele majandusharule oli augustis puidutööstuse ja metallitoodete tootmismahu langus. Kui aga jätta alles kalendripäevade erinevused sel ja eelmisel aastal, siis pöördus töötleva tööstuse tootmismaht pärast kahte kuud langust augustis ligi 2% kasvule. Samas on töötleva tööstuse kasvu väljavaade ikkagi halvenemas.
Ettevõtete tootmiskulude tõus piirab kiiret palkade tõstmist
Tugeva hinnakasvu toel suurenes tööstussektori käive 12%, töötlevas tööstuses 14%. Töötleva tööstuse tootjahindade kasv on aga viimastel kuudel suuna allapoole võtnud. Töötleva tööstuse tootjahinna kasv jõudis tippu juunis ja on seejärel tasapisi aeglustunud. Aeglustunud on ka ekspordi- ja impordihindade kasv. Töötlevas tööstuses ületab ekspordihindade tõus sel aastal impordihindade kasvu, mis tähendab ettevõtete jaoks paremaid kaubandustingimusi. Samas on energiahinnad ettevõtetele suureks kuluks.
Kui võrrelda Eesti töötleva tööstuse tootjahindade kasvu teiste Balti riikidega ja euroala keskmisega, siis viimase kolme aastaga on need suurenenud meist kiiremini vaid Lätis. Kuigi töötleva tööstuse ettevõtete käibe kasv on kolmanda kvartali kahel esimesel kuul veel võrdlemisi tugev olnud, on see teise kvartaliga võrreldes nõrgem. Samuti tuleks arvestada, et ettevõtete tootmiskulude kiire tõus aeglustab nende lisandväärtuse kasvu, mis omakorda piirab võimalusi palkade tugevaks tõstmiseks ilma kasumlikkust kahjustamata.
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on kukkunud koroonakriisi eelsele tasemele
Järsult on halvenenud ka tootmise väljavaade ja hinnangud uute tellimuste kohta. Need ei ole veel nii halvad, kui 2020. aasta kevadel koroonakriisi alguses. Kuigi üha rohkemate ettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus peamiseks äritegevust piiravaks teguriks, on selliste ettevõtete osakaal (kolmandas kvartalis 38%) oluliselt allpool viimase 10 aasta keskmist taset.
Euroala majanduse väljavaade neljandal kvartali halveneb veelgi
Euroopa Liidu üldine kindlustunne on langenud üheksa aasta taguse tasemeni. Rootsis on see aga kukkunud lausa 2009. aasta keskpaiga juurde. Nii nagu Eestistki, on kindlustunne veel tublisti parem, kui koroonakriisi suurima šoki ajal. Küll aga näitavad euroala üldine kui ka töötleva tööstuse ostujuhtide indeksid majandusaktiivsuse vähenemist kõikidel kolmanda kvartali kuudel. Septembris langes euroalal üldine ostujuhtide indeks 20 kuu ning töötleva tööstuse vastav indeks 27 kuu madalaimale tasemele.
Eriti viletsaid tulemusi näitab Saksamaa majandus. Euroalal läheb nõudluse vähenemise tõttu üha halvemini nii töötleval tööstusel kui ka teenuste sektoril. Seega võis juba kolmandas kvartalis euroala majandus langusesse kukkuda või siis vähemalt selle kasv kiiresti aeglustuda. Samas on väljavaade neljanda kohta veelgi halvem. Kui varem oli euroala peamiseks mureks häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, mis vähendavad nõudlust.
