Kuigi eluasemehinnad on linnades viimastel aastatel jõudsalt tõusnud, tuleks enne maale kolimist kaaluda sellega kaasnevaid kulusid, mis võivad pikas perspektiivis rahakotile mõjuma hakata.
Korteri või maja asukohta valides keskendutakse enamasti vajaliku taristu lähedusele. Näiteks valitakse linnakorter ühistranspordiühenduste ja töökoha läheduse järgi. Samuti eelistatakse piirkondi, kus asuvad toidupoed, lasteaiad ja koolid. Selline käitumine on keskkonna suhtes väga säästlik, sest mida vähem sõidetakse autoga, seda väiksem on ka süsinikujalajälg.
Kesklinn – kulukas, aga keskkonda säästev
Kesklinnas elamine sobib eelkõige neile, kelle töökoht asub linnas. Kuna vahemaad on väikesed, siis hoiab kesklinlane kokku aega ja raha, mis kuluks näiteks hommikuti tööle ja õhtul tagasi koju sõitmisele. Suureks eeliseks on ka aktiivne kultuurielu, mitmekesine meelelahutus – teatrid, kohvikud, muuseumid ning võimalus spordiklubides tervist edendada. Linnalähedastes elurajoonides või maal elades tuleb aga selliseid käike ette planeerida.
Kesklinna kolimise takistuseks saab tavaliselt kõrge kinnisvara hind. Kesklinnakorteri ruutmeetri eest tuleb välja käia märkimisväärselt rohkem kui korterelamute piirkonnas paikneva vara eest. Autoomanike jaoks tekitab peavalu ka parkimine, kui korteri juurde pole ostetud parkimiskohta või täituvad vabad kohad kiiresti. Samas on kesklinnas kinnisvara likviidsem ehk seda on vajaduse korral lihtsam maha müüa.
Korterelamutega elurajoon – soodsam, aga eeldab sõiduaega
Korterelamutega elurajooni suureks eeliseks kesklinna ees on märksa soodsam hind. Maa-ameti andmetel maksis eelmisel aastal korteri ruutmeeter Lasnamäel keskmiselt 2422 eurot, Mustamäel 2484 eurot, Nõmmel 2603 eurot, Haaberstis 2826 eurot, Pirital 2926 eurot ja Kristiines 2984 eurot. Samas tuli näiteks kesklinnakorteri eest välja käia keskmiselt 3447 eurot ruutmeetri kohta. Suure korterelamutega piirkondadesse pole enam ruumi uusarendustele, mis tähendab, et müügil on vanemad korterid, mille ruumilahendus ja ökonoomsus jäävad uuemale kinnisvarale enamasti alla. Seega tuleb ostjatel arvestada ka renoveerimistöödega.
Kaugemate linnaosade juures tuleb hoolikalt vaadata ühendust kesklinnaga, sest kui elada töökohast 10 kilomeetri kaugusel, tähendab see, et igapäevane autoga edasi-tagasi sõitmine tekitab ligikaudu 3,2 kilo süsihappegaasi. Aastas tähendab see ligi 900-kilost heidet. Lisaks keskkonnale tuleb igapäevaselt autoga sõites leppida sagedase ummikutes seismise, suurema kütusekulu ja ajakaoga. Seega on mõistlik eelistada elurajooni, kus on ideaalne ühendus keskusega just autobusside või rongiga.
Elu maal – rahu ja vaikuse hindajatele
Maal elamine võib olla ökonoomne ja keskkonnasäästlik valik, kui töökoht asub lähedal või saab teha kaugtööd ning puudub vajadus igapäevaselt linna sõita, et näiteks lapsi lasteaeda või kooli viia. Maal on elamispind soodsam ning erinevalt kesklinnast saab oma aias nautida vaikust ja privaatsust.
Linnast kaugemale kolivad inimesed eelistavad enamasti eramaja, et nautida maakoha rahu ja vaikust. Kui hoonestatud elamumaa maksis Harjumaal mullu keskmiselt ligi 250 000 eurot, siis mujal Eestis, välja arvatud Tartumaal, oli keskmine hind vähemalt poole väiksem. Näiteks Raplamaal maksis majaga krunt ligi 95 000 eurot, Viljandimaal 68 000 eurot ja Lääne-Virumaal 77 000 eurot.
Negatiivne pool on sageli tagasihoidlik taristu. Eestis on palju ilusaid maakohti, kuhu ühistransport jõuab kord või kaks päevas ning lähim kauplus asub mitme kilomeetri kaugusel. Seetõttu tuleb sagedamini kasutada autot, see aga võib tõusvate kütusehindade taustal osutuda väga kulukaks. Teisalt annab eramaja omanikule rohkem valikuvõimalusi, näiteks saab paigaldada energiasäästlikke lahendusi, nagu päikesejaam ja elektriauto laadimiskoht, mille abil saab oma igapäevatoimetusi tehes keskkonda säästa.
