Nii Swedbanki prognoosi kui ka Bloombergi ökonomistide ja turgude konsensuse järgi langetab Euroopa Keskpank täna, 12. septembril oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti (0,25 protsendipunkti).
Meie hinnangul langetab keskpank intressimäära sel aastal veel ka detsembris, viies hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 3,25%-ni. Järgmisel aastal peaks intressimäärade kärpimine jätkuma, kuni aasta lõpuks jõutakse 2% lähedale.
Kuue kuu euribor liigub praegu kolme kuu omast madalamal ning see vahe on viimase kuuga suurenenud. See näitab, et euribori kuuluvad pangad ootavad, et intressimäärad langevad kiiremini, kui nad varem ootasid. Futuurid näitavad, et selle aasta detsembriks jõuab kolme kuu euribor 3%-ni ning järgmise aasta lõpuks 1,9%-ni. Kuue kuu euribor on aga kolme kuu omast praegu 19 baaspunkti madalam.
Teenuste hinnakasvu toetab tugev tööturg
Euroala inflatsioon aeglustus augustis madalamate energiahindade ja mitteenergia tööstuskaupade nõrgema hinnakasvu toel 2,2 protsendini, mis on üsna lähedal keskpanga 2% inflatsiooni eesmärgile. Samas oli teenuste hinnakasv jätkuvalt liiga tugev ja ka toiduainete hinnad kasvasid kiiremini. Baasefekti mõjul võib euroala inflatsioon jõuda aga eesolevatel kuudel isegi 3%-ni.
Teenuste hinnakasvu toetab võrdlemisi tugev tööturg koos madala töötusemäära ja kiire palgakasvuga. Samas on palgakasv tasapisi aeglustumas. Aasiast laevade konteinerivedude hinnad on Punasel merel toimuva tõttu taas oluliselt tõusnud. Seni ei ole see veel tarbekaupade lõpphindades näha, kuid pingete jätkudes võib see inflatsioonile hoogu lisada. Need hinnasurved muudavad keskpanga ettevaatlikumaks intressimäärade langetamise suhtes. Liiga kaua intressimäärade kõrgel hoidmine võib keskpikas ettevaates viia liiga madala inflatsioonini (alla 2%), mis oleks samuti ebameeldiv poliitika tulemus ja mida Euroopa Keskpank vältida püüab.
Aktiivsus eluasemeturul suureneb
Euroala majanduskasv on jätkuvalt nõrk. Sel aastal on küll näha kasvu mõningast paranemist, kuid aasta esimesel poolel kasvas euroala majandus vaid pool protsenti ja aasta kokku tuleb Swedbanki prognoosi järgi vaid 0,7%. Euroala suurima majanduse, Saksamaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli aga aasta esimesel poolel kerges languses ning ka selle aasta kokkuvõttes näitab see parimal juhul vaid 0,1% kasvu. Töötlev tööstus on jätkuvalt raskes seisus ja inimesed piiravad oma tarbimist. Euroala nõrk majandus ei ole keskpanga otsustes küll määrava tähtsusega, kuid võib siiski kallutada seda intressimäärade langetamisele.
Kuigi Eesti inimeste kindlustunne on veel nõrk ja augustis see isegi halvenes, siis aktiivsus eluasemeturul on suurenemas. Eluasemelaenude käive on alates kevadest kasvule pöördunud ja aasta esimese seitsme kuuga on kinnisvara tagatisega laenude käive suurenenud aastases võrdluses 11%. Kuna kuue kuu euribori tipp (4,1%) oli eelmise aasta oktoobris, siis jäi suurim laenukoormus selle aasta esimesse kvartalisse, kuid sealt alates on see tasapisi leevenenud. Intressimäärade langusel on üha kasvav positiivne efekt kogu majandusele.
Eesti kommertspangad on maksnud tähtajalistele hoiustele, mille osakaal on tõusnud majapidamiste hoiustest 36%-ni, euroalal suurimaid intresse. Näiteks Swedbank maksis selle aasta esimesel poolaastal klientide hoiustele intressitulu ligi 100 miljonit eurot. Euribori langusega vähenevad ka hoiustele makstavad intressimäärad.
