Kodu ostmine on üks suuremaid finantsotsuseid, mida elu jooksul teeme. Kinnisvara valides tuleks mõelda selle likviidsusele – sellele, kui lihtne on seda hiljem sarnase hinnaga edasi müüa. Kõrge likviidsus tähendab ostja jaoks rahulikku meelt, sest investeering ei kaota väärtust ning on vajaduse korral muretult müüdav.
Likviidsus mängib rolli juba kodulaenu taotlemise juures, sest kinnisvara omafinantseeringu suurus sõltub just ostetava vara seisukorrast, asukohast, müüdavusest. Muidugi on sama oluline ka potentsiaalse laenuvõtja krediidiajalugu.
Kõige olulisem kriteerium on asukoht
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on kinnisvara asukoht eluasemetel enamasti kõige olulisem likviidsuse määraja. „Suuremates linnades, eelkõige Tallinnas asuvad korterid on alati maapiirkondade omadest likviidsemad. Näiteks tehti Maa-ameti andmetel veebruaris Eestis korteritega 1434 ostu-müügitehingut, millest 619 toimusid Tallinnas. Võrdluseks, Tartus müüdi veebruari jooksul 92 korterit,“ räägib ta.
Hea asukohaga käib kaasas kõrgem hind, kuid see sõltub ka hoone vanusest ja seisukorrast. „Korteri keskmine ruutmeetri hind oli veebruaris Tallinnas 2965 eurot, seejuures uutel hoonetel ulatus ruutmeeter 3647 euroni ja vanematel korteritel 2667 euroni. Samas Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2458 eurot,“ lisab Pärgma.
Korteri suurusel ja planeeringul samuti suur roll
Teine oluline kriteerium kodu likviidsuse hindamisel on selle suurus ja planeering. „Ostjad ei eelista enamasti esimesel korrusel või soklikorrusel asuvaid kortereid ega ka liiga suuri kortereid. Kõige nõutumad on 40–55-ruutmeetrised paaritoalised korterid,“ ütleb Pärgma.
Samuti vaadatakse eluaseme pinnakasutust – kuidas on paigutatud mööbel ja torustik ning kas ruumilahendus on funktsionaalne. Näiteks leiab magalapiirkondadest palju vanemaid kortereid, millel on pikad koridorid ning elutoast eraldatud väike köök, mis pole uute koduostjate jaoks kuigi atraktiivne ruumilahendus.
Energiatõhususest ei saa mööda vaadata
Eluaseme likviidsuse tagamiseks on mõistlik eelistada vastvalminud või renoveeritud maju, mis on energiatõhususe poolest vanadest hoonetest ees. Neid iseloomustab akende tihedus, kvaliteetne soojustus ja märksa väiksemad küttearved. Nii võivad Aenergiaklassi eluruumide küttekulud olla kuni kümme korda väiksemad kui E-, F-klassi või üldse ilma energiamärgiseta hoonetel.
Samas on alati võimalik ka vanemat eluaset remontida ja energiatõhusamaks muuta. „Viimastel aastatel on aina päevakajalisemaks muutunud ka kodu soojustamine ning küttesüsteemi vahetamine. Selle jaoks saab majaomanik (era-, paaris-, ridamaja) pangast taotleda kodu energiatõhususe laenu, mis on mõeldud kulutuste jaoks, mille eesmärk on edaspidi hoida kokku jooksvate kulude pealt ning olla keskkonnasõbralikum. Korteriomanikud saavad maja renoveerimist korraldada korteriühistu kaudu ja laenu maja täisrenoveerimiseks ja vähemalt energiaklassi C saavutamiseks ning ka KÜ päikesepaneelide laenu“ lisab Pärgma.
Head ühendused suurendavad väärtust
Asukoha olulisus ei piirdu ainult kesklinna postiindeksiga, vaid seda mõjutavad ka aknast avanev vaade ning ümbritsev taristu.
„Naabruskond on tänapäeval väga oluline. Seda on näha näiteks Kalamajas ning Põhja-Tallinnas, mis on võrreldes kümne aasta tagusega väga suure nõudlusega. Sarnaselt on ostjatele oluline korteri läheduses asuvad ühistranspordiühendused, pargid, kauplused, parkimiskoht ning peredele ka lasteaed ja kool,“ lisab Pärgma.
