Teises kvartalis kasvas Eesti majandus aastases võrdluses 3,7%. Kasv oli tugevam, kui esimeses kvartalis ning esimesel poolaastal kokku on majandus kasvanud 3,5%. Tegemist on ootuspäraste numbritega. Hinnakasvu mõjul on aga majanduse nominaalkasv oluliselt tugevam – teises kvartalis 8%.
Majanduse reaalkasv oli võrdlemisi laiapõhjaline
Majanduse reaalkasv oli võrdlemisi laiapõhjaline – nagu ka varasematel kvartalitel, andsid suurima panuse ehitus, töötlev tööstus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning transpordi- ja ITK-sektorid. Ehituse tegevusala on tugeva kasvuga olnud juba kümme kvartalit järjest. Sel aastal on ehituse kasvu panustanud rohkem hooneehitustööd. Kui ettevõtlusstatistika näitab töötleva tööstuse tootmismahu kasvu aeglustumist, siis rahvamajanduse arvepidamises on töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasv viimasel neljal kvartalil hoopis kiirenenud. Põhjuseks on selle tootmisharu toodangu kiirem kasv võrreldes tootmiskuludega jm metoodilised erinevused.
Töötleva tööstuse kasvu toetab jätkuvalt tugev välisnõudlus
Töötleva tööstuse kasvu toetab jätkuvalt tugev välisnõudlus – kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 5%. Transpordisektori kasvu panustasid enim sadamateenused, laondus jm transporti abistavad tegevusalad. Seda näitab ka juba pikemat aega kestnud teenuste ekspordi ja impordi tugevad kasvunumbrid (teises kvartalis vastavalt 8% ja 11%).
Hulgi- ja jaekaubandus languses juba neli kvartalit järjest
Nii hulgi- kui jaekaubanduse mahukasv vähenes teises kvartalis. See tegevusala on languses olnud juba neli kvartalit järjest. Nõrgenenud jaekaubanduse kasvu kõrval kasvab eratarbimine aga võrdlemisi tugevalt (4%). Osaliselt on selle põhjuseks viimastel aastatel kaupade osakaalu vähenemine inimeste tarbimiskulutustes, teenuste osakaal on aga tõusnud. Samas tuleks arvestada, et ka hinnakasv ja suurem säästmine pidurdavad tarbimist. Nominaalpalgakasv on järgmisel aastal küll jätkuvalt tugev, kuid netopalga reaalkasv aeglustub. Lähiaastateks prognoosime mõõdukat, ligikaudu kolmeprotsendilist eratarbimise kasvu.
Tööjõunappus ja tööjõukulude kasv suurendavad vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali
Investeeringud olid nii esimeses kui teises kvartalis languses. Osaliselt on languse põhjustajaks ettevõtetesektori investeeringutes tekkinud baasefekt eelmise aasta esimesel poolel – siis tehti suured investeeringud transpordivahenditesse. Käesoleva aasta teisel poolaastal sellise baasefekti mõju väheneb ning ettevõtetesektori investeeringud peaksid siis ka paremaid tulemusi näitama. Valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud teises kvartalis aga suurenesid. Kuigi valitsemissektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel aastal aeglustuma, on möödunud aastal järsult suurenenud investeeringud tõstnud sektori investeeringute taset ning selle sektori investeeringute osakaal SKP suhtes peaks lähiajal isegi tõusma. Samas on koguinvesteeringud SKP suhtes langenud vähemalt Eesti taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele, mis tähendab pikemas ettevaates madalamat potentsiaalset majanduskasvu. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga suurendab vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali.
Majanduskasv ja konkurentsivõime sõltuvad üha enam tootlikkuse kasvust
Kuna meie prognoosi järgi tööhõive kasv paari aasta pärast peatub, jäävad majanduskasv ja konkurentsivõime järjest enam sõltuma tootlikkuse kasvust. Paraku on aga tööjõu tootlikkuse kasv viimastel kvartalite aeglustunud. Tööjõu ühikulu kasv on pigem ülespoole liikunud, mis tähendab hinnapõhise konkurentsivõime halvenemist.
Meie hinnangul välisnõudlus nõrgeneb
Meie hinnangul välisnõudlus mõnevõrra nõrgeneb. Kuigi Eesti eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime halveneb, kompenseerib seda osaliselt kaupade suurenenud lisandväärtus, mistõttu saavad ettevõtted välisturgudel ka kõrgemat hinda küsida. Nii ongi Eesti kaupade ekspordi osakaal mitmete meie suuremate kaubanduspartnerite turgudel viimase kümne aasta jooksul tõusnud. Samuti on ettevõtted oma hinnapõhise konkurentsivõime langust kompenseerinud väiksemate kasumitega.
Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus püsib lähiajal heas tasakaalus ja vastupidav
Meie prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,5% ning järgmisel aastal 3,2%. Kuigi tegemist on kasvu aeglustumisega, püsib majandus vähemalt lähiajal heas tasakaalus ja vastupidav- meie prognoosi põhisstsenaariumi järgi jääb jooksevkonto ülejääki ja riigirahandus on tugev. Eesti kodumajapidamiste finantsseis on üle aegade parim – neil on õnnestunud koguda sääste, mistõttu peaksid nad paremini tulema toime ka raskematel aegadel.
Samas tuleks arvestada riskidega …
Samas tuleks arvestada riskidega (Eesti tööturu pinged ja liigkiire tööjõukulude kasvu mõju ettevõtetele, maailmamajanduses rahapoliitika normaliseerimise mõju aktsiaturgudele, intressimäärade mõju võlale, protektsionism ja välisnõudluse ootamatu langus, Brexit, geopoliitilised pinged). Euroala majandus on tasapisi aeglustumas, kuid USA ja maailmamajandus kasv püsivad veel lähiajal tugevatena. Kui majanduskasv püsib USA-s tugev veel kuni järgmise aasta keskpaigani, saab sellest viimase 170 aasta pikim kasvutsükkel. Maailmamajanduse kasvutsükkel hakkab aga läbi saama ning juba paariaastases ettevaates prognoosime selle laiapõhjalisemat aeglustumist.
