Tööjõud on peaaegu täielikult rakendatud
Tööturul oli Statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis hõivatud 680 000 inimest – rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Hõivatute arv suurenes Statistikaameti andmetel viimase aastaga 11 000 inimese võrra ja töötute arv langes 9000 inimese võrra. Kasvas täisajaga töötavate palgatöötajate arv teenindussektoris Tallinnas. Tööpuudus ulatus Statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis vaid 3,9 protsendini.
Statistikaameti poolt avaldatud tööturu numbrid näitavad, et tööturul on olukord veelgi pingelisem kui eelmise majandusbuumi tipus. Hõivatute arv on isegi suurem ja töötute arv sama kui 12 aastat tagasi, samas kui tööealiste inimeste arv on vähenenud Narva linna jagu.
Statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud
Töötukassa andmetel oli töötuid kolmandas kvartalis nelja tuhande inimese võrra rohkem kui Statistikaameti hinnangus ja kõik töötud Töötukassas arvel ei ole. Töötukassa statistika põhineb töötute registril, Statistikaameti andmed tuginevad 5000 inimese küsitlusel.
Töötukassa numbrid näitavad hoopis tööpuuduse suurenemist alates selle aasta maist. Tööpuuduse kasvu põhjuseks ei ole enam töövõimereform – tööpuudus kasvas peamiselt just nende hulgas, kelle töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa andmetel suurenes töötute arv kolmandas kvartalis aastaga umbes 2000 inimese võrra. Neist pooltel puudus erialane ettevalmistus, veidi kasvas ka ehitajatest ja mehaanikutest tööotsijate arv.
Olukord majanduses ja tööturul pöördub
Järgmisel aastal peaks majanduskasv aeglustuma ja nõudlus täiendava tööjõu järele seetõttu alanema. Nõudlus tööjõu järele kahaneb eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist. Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema. Keskmise brutokuupalga kasv peaks aeglustuma 7,5 protsendilt sel aastal 6.5 protsendini järgmisel aastal.
