Tallinnas loodi möödunud aastal küll üle poole (54%) Eesti SKP-st, kuid see osakaal pole alates 2014. aastast oluliselt muutunud. 2018-2019. aastatel on pealinna osakaal kogu riigi SKP-s isegi veidi vähenenud. Viie aastaga on SKP osakaal Eesti keskmise suhtes vähenenud kõige enam Ida-Viru maakonnas. Eriti tugev vähenemine toimus möödunud aastal. Enim on SKP osakaal Eesti keskmise suhtes suurenenud aga Tartu linnas ja Harju maakonnas (ilma Tallinnata).
Kuigi Tallinnas loodud SKP elaniku kohta ehk elatustase oli möödunud aastal 165% Eesti keskmisest, on see osakaal viimastel aastatel oluliselt langenud. See osakaal on vähenenud rohkem ka Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakondades, samal ajal kui Tartu linnas, Hiiu ja Rapla maakondades on SKP elaniku kohta Eesti keskmise suhtes viimase viie aastaga tubli kasvu teinud.
Eelmisel aastal oli palgakasv kahekohaline neljas maakonnas
Eelmisel aastal oli Eesti keskmine palgakasv 7,4%, kuid see kasv oli maakonniti väga erinev. Neljas maakonnas – Põlva, Lääne, Pärnu ja Tartu – suurenes palk üle 10%, kuid Tallinnas vaid 4,5%. Nii suurenes ka eelpool nimetatud nelja maakonna palga osakaal Eesti keskmise suhtes, samas kui Tallinnas see vähenes. Näiteks kui 2018. aastal oli Tallinna keskmine palk 113% Eesti keskmisest, siis eelmisel aastal langes see 110 protsendile.
Majandussektorite osakaal mõjutab maakonna elatustaset
Eesti majanduse kiire areng on suurendanud teenuste sektori osakaalu kogumajanduses (72 protsendini), samal ajal kui tööstuse ja ehituse (25%) ning põllu- ja metsamajanduse (3%) osakaalud on vähenenud. Selline trend on enamike riikide majandusarengus täiesti tüüpiline. Möödunud aastal põllu- ja metsamajanduse sektoris loodud lisandväärtuse osakaal küll suurenes, kuid selle taga oli põllumajanduses loodud lisandväärtuse erakorraliselt tugev kasv.
Maakondades olid majandussektorite proportsioonid aga erinevad ja see määras paljuski ära elanike kohta loodud SKP taseme. Maakondades, kus põllu- ja metsamajanduse osakaal on suurem (12-18%), on üldjuhul Eesti keskmisest madalam SKP elaniku kohta (näiteks Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonnad), samal ajal kui teenuste sektori kõrge osakaaluga Tallinnas ja Tartu linnas (vastavalt 79 ja 84%) on SKP elaniku kohta üle Eesti keskmise. Tööstuse ja ehituse kõrgem osakaal (40-47%, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Valga maakondades) maakondade elatustaset Eesti keskmise suhtes kõrgemaks ei tõsta. Samas, majandussektorite osakaal ei ole kaugeltki ainus, mis maakonna majandusarengut tervikuna ja selle kohalikku elatustaset mõjutab.
Maakondade elatustaset mõjutab ka nende tööturu olukord
Viimastel aastatel on tööealine elanikkond (20-64 a.) suurenenud vaid Tallinnas ja Harjumaal. Kõige tugevam tööealise elanikkonna langus on toimunud aga Ida-Viru, Põlva, Jõgeva ja Lääne maakonnas, kus tööealisi elanikke on 2018-2019. aastatel jäänud vähemaks ligikaudu 2-3%. Samuti on maakonniti väga erinev töötusemäär – kõrgeim on see olnud Ida-Virumaal (möödunud aastal 8,7%, samal ajal kui Eesti keskmine oli 4,4%). SKP elaniku kohta taseme määrab paljuski ära ka hõivatute ja mitteaktiivsete inimeste osakaal maakonnas. Põlva ja Võru maakonnas, kus SKP elaniku kohta on Eesti keskmise suhtes ühed madalaimad, on ka hõivatute osakaal madal (vastavalt 55% ja 59%) ja mitteaktiivsete inimeste osakaal suur (vastavalt 40% ja 39%). Ka Ida-Virumaal on tööhõivemäär Eesti üks madalaim ja mitteaktiivsete inimeste osakaal üks kõrgaim. Võrdluseks, kõrgeima elatustasemega Harju ja Tartu maakondades oli möödunud aastal tööhõivemäär vastavalt 75% ja 70% ning mitteaktiivsete inimeste osakaal oli nendes maakondades vaid vastavalt 23% ja 27%.
Kõige kiiremini on registreeritud töötus suurenenud Harju ja Ida-Viru maakondades
Kuigi Eestis oli registreeritud töötusemäär veel käesoleva aasta novembri lõpus 7,9 protsenti, siis maakondade lõikes oli pilt väga erinev. Kõrgeim oli see Ida-Virumaal ulatudes 12,9 protsendini, madalaim aga Jõgeva ja Hiiu maakonnas (vastavalt 5 ja 5,3%). Kuigi Harju maakonnas on töötusemäär sel aastal isegi veidi alla Eesti keskmist (7,5%), on see kasvanud teiste maakondadega võrreldes kõige kiiremini (eelmise aasta novembriga võrreldes 3,3 protsendipunkti). Kiire on töötuse kasv olnud ka Pärnu ja Ida-Viru maakonnas (3,1 protsendipunkti). Kõige vähem on käesolev kriis töötusemäära kasvatanud aga Põlva ja Jõgeva maakonnas, kus see on aastaga suurenenud vaid ligikaudu 1 protsendipunkti.
Suurema teenuste ja turismi osakaaluga maakonnad kasutasid töötasu hüvitist rohkem
Sel aastal sai Eestis Töötukassa töötasu hüvitist ligikaudu 21% kõikidest hõivatutest ning see pidurdas tööpuuduse tõusu. Kõige suurem oli see osakaal Harjumaal, kus see moodustas maakonna koguhõivest 26%. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Pärnu maakonnad 19 protsendiga. Töötasu hüvituse suurema kasutamise taga oli kõrgem teenuste sektori ja sealhulgas turismi osakaal. Kuigi Ida-Virumaal on Eesti kõrgeim töötusemäär, siis oli selles maakonnas töötasu toetust vajavate tegevusalade osakaal väiksem ning töötajate osakaal, kes said töötasu hüvitist oli alla 15%. Sellega paigutus Ida-Viru teiste maakondade keskele. Suhteliselt kõige vähem küsisid töötasu toetust Põlva, Jõgeva ja Hiiu maakondade ettevõtted, kus see osakaal jäi 8-9% vahele kohalikest hõivatutest.
Palgad on sel aastal vähenenud vaid neljas maakonnas
Nii nagu varemgi, on ka sel aastal olnud palgakasv maakonniti väga erinev. Töötasu hüvitis on pidurdanud palgalangust ning aasta esimese kolme kvartali keskmisena on see Eestis suurenenud 2,9%. Tallinnas on palgad kasvanud aga 6% ning ka Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Saare maakondades on kasv ligikaudu 6-7%. Seevastu Lääne, Pärnu, Viljandi ja Harju maakonnas (ilma Tallinnata) on keskmine palk hoopis vähenenud.
Kahes kolmandikus maakondades on töösuhete arv tõusnud üle aasta alguse taseme
Käesoleva aasta majanduslangus vähendas järsult tööturul olevate inimest arvu Eestis (kusjuures Eestis oli hõivatute langus Euroopa Liidu kontekstis üks suuremaid). Detsembri alguseks oli töösuhete arv aga taastunud veidi üle aasta alguse taseme. Kõige kiiremini on töösuhete arv taastunud Põlva, Jõgeva, Järva ja Hiiu maakonnas, kus see ületab juba aasta alguse taset, samas, kui Ida-Virumaal on töösuhete arvu taastumine olnud kõige aeglasem ning detsembri alguse seisuga oli seal hõivatuid ligi 2% vähem kui aasta alguses. Samas, tuleks arvestada, et aasta algus ei ole sesoonsust arvestades parim võrdlusbaas.
Jõgeva ja Võru maakonnas ei ole ettevõtete käive sel aastal vähenenud
Maksu- ja tolliameti andmetel on selle aasta esimese kümne kuuga vähenenud ettevõtete käive aastases võrdluses ligi 8%. Maakonniti on see langus väga erinev, kuid silma paistavad Jõgeva ja Võru maakonnad, kus ettevõtete käive on sel aastal suurenenud. Seevastu suurimad ettevõtete käibe langused on toimunud Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakondades.
https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/majanduskriisi-moju-maakondadele-on-vaga-erinev
