Eesti majandus on kõikvõimalike kriisidega seni hästi hakkama saanud. Teises kvartalis oli olukord tööturul endiselt hea. Hõivatute arv oli kõrge ja tööpuudus madal. Koos Ukraina sõjapõgenikega ulatus tööpuuduse määr hinnanguliselt 6,5 protsendini. Registreeritud töötutest moodustasid sõjapõgenikud kümnendiku.
Hoolimata ligi 50 000 töötust kimbutab tööandjaid jätkuvalt töökäte puudus. Kõige suurem on töötajate defitsiit ehituses. Eesti residentidest töötab välismaal Statistikaameti hinnangul 16 000 inimest, neist 6000 ehituses. Majanduskeskkonna jahenemine Skandinaavias võib osa neist Eestisse tagasi meelitada.
Selle aasta teisel poolel majanduse kasvutempo Swedbanki hinnangul raugeb. Ettevõtjaid kimbutavad energia, tooraine ja raha kallinemine, erinevad tarneprobleemid, tellimuste arvu vähenemine ning sõda ja sellega seotud äritegevuse piirangud. Majapidamiste tarbimist piirab erakordselt suur ostujõu langus. Juunikuu majandusstatistika näitas juba nii tööstustoodangu kui jaemüügi mahu kahanemist.
Majanduskeskkonna jahtumine mõjutab ka tööturgu. Tööpuuduse tõus jääb aga mõõdukaks, kuna majanduslangus peaks tulema leebe ja lühiajaline.
Töötute arvu kasv peaks mõnevõrra tööjõupuudust leevendama. Palgakasv jääb aga endiselt kiireks nii sel kui järgmisel aastal. Swedbank prognoosib selleks aastaks 10-protsendilist palgakasvu. Hoogsa palgakasvu taga on lisaks sobivate spetsialistide nappusele kiire hindade tõus ja alampalga kasv.
