2020. aastast peavad ehitatavad hooned vastama A-energiaklassile, kuid suur osa olemasolevatest kortermajadest on madalama energiatõhususega. See tähendab elanike jaoks suuremat küttekulu, kuid seda saaks vähendada, kui võtta ette hoone renoveerimine. Millised erinevused on uute ja vanade hoonete soojutusvajadustes ning milline mõju on hoone renoveerimisel?
2020. aastast ei pea ehitatavatest hoonetest A-energiaklassile vastama vaid alla 220-ruutmeetrised elamud ja hooned, kus ei ole tehniliselt võimalik energiat toota. Väga kõrgete, näiteks A või B energiatõhususega elamutel on tavaliselt palju küttekulusid vähendada aitavaid lahendusi, nagu õhutemperatuuri reguleerimine ruumide kaupa või soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Selliste hoonete aastane soojusvajadus jääb alla 50 kWh ruutmeetri kohta.
Samal ajal võib vanade renoveerimata kortermajade energiaklass olla F või G, mis tähendab, et nende aastane küttekulu ulatub kuni 300–500 kWh ruutmeetri kohta. See tähendab, et vanas majas kulub sooja hoidmiseks kümme korda rohkem energiat.
Kuidas energiatõhusust parandada?
Kõige mõistlikum on renoveerimist alustada energiaauditi tellimisega, et saada selge pilt, millised majaosad vajavad soojustamist või elemendid väljavahetamist. Sageli on võimalik maja muuta palju energiatõhusamaks isegi ainult aknaid või uksi vahetades. Tasub analüüsida, kas olemasoleva kütte- ja ventilatsioonisüsteemi parandamise või väljavahetamisega on oodata sisekliima paranemist ning kas ja kui kiiresti investeering ära tasub. Energiatõhus eramu võib tähendada ka seda, et see on piirkonna kinnisvaraturul likviidsem ja väärtuslikum vara.
Eramajas elades on soojus- ja elektrikulu sageli üsna suured. Seetõttu võiks juba maja ostes uurida, millised on kõige suuremad kulud, ning kaaluda variante, kuidas neid vähendada. Lisaks uste ja akende vahetamisele võiks suurema tööna ette võtta fassaadi ja katuse soojustamise ning soojusseadme ümberehitamise, sest need muudatused võivad pikas plaanis tuua väga olulise kokkuhoiu. Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine annab soojuse kokkuhoidu kuni 50%, küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa 5–25% energiakuludest.
Üks viis hoone energiatõhusust suurendada on energiatarbimist elustiilist lähtudes kohandada. Paljud uued ehitised ja renoveeritud korterid võimaldavad määrata eri tubades sobiva temperatuuri. Juhtimisseadmete paigaldamisega saab temperatuuri reguleerida, näiteks öösel vähendada ja päeval suurendada. Selline temperatuuri sättimine aitab ekspertide sõnul vähendada korteri küttekulusid 10–20%.
Energiatõhus hoone nullmarginaaliga
Selleks, et soodustada kiiremat üleminekut keskkonnasõbralikumatele lahendustele, pakub Swedbank eraisikutele ja ettevõtetele jätkusuutlikkust toetavaid laene ja liisinguid soodustingimustel. See tähendab, et inimesed saavad osta või ehitada A-klassi eluaseme, parandada energiatõhusust ja soetada jätkusuutlikke lahendusi soodsamalt kui varem. „Me soovime anda oma panuse Eesti majanduse arengusse ehk vähendada energia- ja elektrikulu, edendada energiasäästlikumate elamute ja tootmishoonete ehitamist ning suurendada energiasõltumatust,“ ütleb Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks võetavaid laene ja liisinguid saavad eraisikud ja ettevõtted taotleda Swedbanki internetipangas 30. septembrini. Jätkusuutlike toodete finantseerimisel on marginaal esimesed kaks aastat 0%, sellele lisandub 6 kuu euribor. Euribor ei lisandu päikesepaneelide laenule ning selle laenu puhul ongi koguintress kaheks aastaks 0%.
